| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
Vanal Eesti aol oll’ sääne lugu, et ku kõrd jõuti üts kõrralinõ raudkatõl är osta, sõs tuud pidi jakkuma väega pikäs aos.
A tuli oll’ kõik aig tagakatlal all, nii suvõl ku talvõl. Tuuperäst, et keedeti tsiakardokit. Tsiko oll’ perren uma kolm tükkü kimmäle.
A ütskõrd tull’ sääne pauk elämiste, et katlalõ tulli põhja mulgu sisse. Vahtsõt tuukõrd osta es jõvva, raud oll’ väega kallis.
Nii pantigi mulku polt, seibi vaihõlõ ja põh’a alt kruviti mutriga kinni. Sõs käve kütmine edesi.
A noid mulkõ naas’ rohkõmb tegümä. Pahandus tull’ tuuga kah, et katla põhi palli är nii ohkus, et es anna inämb poltõga paranda. Katla tull’ pliidi seest vällä võtta ja sepäle minnä.
Sepp võtt’ raudplaadi ja ai tuu ääsi pääl nii vereväs, et naas’ läbi paistma. Sõs võtt’ tä ummi esitettüisi pikki tangõga tuu raudplaadi ja pand’ alasi pääle.
Tuul sepäl oll’ sääne silm, et tä näkk’ är, kuis plaat piät katlalõ pasma. Ku vasaraga kipõstõ koputa, läts’ plaat säändses kumõras, nigu vaia oll’.
Et tuu tüü õks hää saasi, sõs panti sinnä pääle kats raudlati muudu vitsa, midä kah nii pall’o kuumutõdi, et saasi otsa raudpoltõga paa külge kinni kruvvi. Poltõ tasadsõ poolõ jäi paa sisse ja mutri paalõ põh’a ala.
A säänest tüüd sai tetä õnnõ raudkatlaga. Püssü uma kümme kooni viiskümmend aastakka.
Pildi pääl om tuu katõl haina pääle kummalõ käänet. Külg paistus lahki ollõv – aig tege uma. Vitsa omma är viiri külest valla rossitunu.
Tegeligult tull’ sepälkäümine hulga odavamb ku vahtsõ ostminõ.
Ka pääle odavat vinneaigsõt ravvast vidinide saamist om raud parhillatsõl Eesti aol väega kallis lännü. Kas säändsit saaliitriliidsi tagakatlit viil parhilla müvvä om, tuud piät muidoki kimmäle uurma.
A seolõ raudkatlalõ, kon vitsa pääl omma, tulõ põra, ku näid müvvä olõsi, uma kümnekõrdnõ hind viil vanaravvan saadulõ hinnalõ pääle massa. Egäüts või esi vällä arvõsta, pall’o sääne raudkatõl nüüt massa või!
Mandli Sulõv
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
