Nummõr' 138
Süküskuu 25. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Süküs om kah laaduaig
  • Uudissõ
     
  • 425 ajastaigu Kanepit
  •  
  • Vana mõtsaveli sai avvumärgi
  •  
  • Ohtlik kemmerg Varstu bussijaaman
  • Elo
     
  • Suu-juttõ Võromaalt
  • Märgotus
     
  • Vaia om köüdüst vannu ja nuuri vaihõl
  •  
  • Kauksi Ülle: üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta!
  •  
  • Hirmsa lugu Tal’na-Viimsi piiri pääl
  • Tii perrä
    Perämäne külg
     
     
    Hirmsa minek läbi mõtsa
     
    Pressi Heli
     
    Tuu oll’ kas 1952. vai 1953. aastal. Kolhoosõ edimädse aasta olli inemiisile väega rassõ. Hirmu ja vihha oll’ inemiisi seeh pall’o ja kolhoosi eloga es mõistõta harinõda.

    Sis saadõti Tal’nast maalõ ustavit volinikkõ perrä kaema, et kõik maal lääsi õks tuud õkva juunt piteh, mis partei ja valitsus ette tõmmas’.

    Noid volinikkõ näimi õgasugutsit, nä olli liinainemise ja es tiiä põllumajandusõst midägi.

    Üts noist oll’ seltsimiis Tiirik. Ristinimme es tiiä. Kutsõmi Tiiriku-mutis. Oll’ sääne umbõs 30-aastanõ naistõrahvas, sukavabrigu partorg Tal’nast.

    Ma elli sis Vahtsõliina Asundusõh kortinah ja olli MTJ-ih agronuum. Mul oll’ säidse väikeist kolhoosi teenendä.

    Meremäel Tsirgu küläh oll’ 1. Mai-nimeline kolhoos ja sääl oll’ esimehes Vahtramäe Nikolai. Tuukõrd vallalinõ, nuur illos lokih pääga poiss.

    Nikolai naas’ Tiiriku-mutilõ väega miildümä. Kül tä kitse kuuholõkil õks Vahtramäed ja ku häste sääl kolhoosih kõik om. Kuuholõkit peeti pall’o ja sääl kasvatõdi, opati ja nuheldi kolhoosi juhtõ õks ilda üüni, päivä es tohe raisada.

    Ütskõrd oll’ Meremäel jäl määnegi kuuholõk ja Tiiriku-mutt kah muidogi sääl.

    Sügüsene pümme üü oll’, ku Tiiriku-mutt mu aknõ pääle koput’. Oll’ tõnõ väega armõdu, väsünü ja hirmu täüs. Tull’ Meremäelt jalaga Asundustõ uma viis kilomiitret.

    Vahtramäe Nikolai oll’ pidänü Tiiriku-muti pääle kuuholõkit Vahtsõliina viimä.

    A ku kuuholõk lõppi, oll’ Tiirikul vaia puhma taadõ minnä. Tä oll’ ütelnü Nikolailõ, et mine kolm sammu edesi ja ooda. A Nikolai, häbemäldä, astsõ edesi ja es oodaki.

    Kostki Tiiriku-mutt mu kortõrri tiidse ja ilmu mu poolõ. Tahtsõ, et ma saadassi tedä Vahtsõliina alõvihe: tä es julgu ütsindä minnä, viis kilomiitret läbi Ristimäe mõtsa.

    Oll’ mõtsamiihi aig ja ilda aigu tapõti sääl mõtsah parteivolinik Aljes. Mis mul üle jäi. Õnnõs oll’ mul jalgratas ja lätsimi minemä.

    Tuu minek oll’ nigu hirmsa uni. Lätsimi veidikene maad edesi, sõs tä ütel’, et sääl puu takah om kiäki. Veidü maad edesi jäi saisma ja ütel’, et kae, sääl puhma takah kiäki liigut’.

    Ma kah õks väega pelksi, a ega sis mõtsa es saa jäiä. Nii mi õks jõudsõmi pika pääle alõvihe ja tää pand’ joosuga uma kortõri poolõ minemä. Kuis ma kodo saa, es olõ timä asi.

    Istsõ sis ratta pääle ja sõidi kodo. Tii oll’ õks pümmega nätä, a rüüpit ja kivve oll’ külh pall’o.

    Hirm andsõ jõudu ja ku surnuaiast müüdä sõidi, es kae sinnäpoolõgi.

    Ku kodo jõudsõ, olli läbi ja likõ nigu võidusõiduhopõn.

    Ku ma Vahtramäe Nikolaid sõimssi, et tää nii häbemäldä oll’, sis naard’ tä õnnõ umma lõbusat naaru.

    Mis sa arvat?
     
     
    Torouurminõ om hää tüü
     
    Ruitlasõ Olavi, toromiis
     
    Targa inemise omma ütelnü, et inemisele piät timä tüü miildümä. Tuu tüü, mille tä selges opp ja mink perrä tedä tunnõtas ja hinnatas. Meremehele piäs meri miildümä, pekrile uma koogi ja tordi, pottsepäle miildüs lämmi, kõigilõ miildüs... A ma mõtlõ, midä piät näütüses tundma uroloog? Inemine lätt, pand uma topsikõsõ lavva pääle ja kuis vaenõ uroloog sutt tuud kust sääl topsi seen armasta... A targa inemise omma ütelnü, et piät sutma...

    Ma tunnõ hinnäst sammamuudu nigu uroloog, selle et kõik mäng, miä mu ümbre om, om kusi. Hummogupiiri ja Setomaaga om minno täüs last, sõida Sesniga taadõ kikkasiini otsma ja automaatõga Vinne piirivalvja vaht’va tii veeren... Märk om kah üllen, et jalaga käümine om keelet... Mullõ koolin opati, et Leenin oll’ aus ja hää ja mina usu tuud seoniaoni. Ja ku Leenin Tarto rahu kontrahtilõ ala kirot’, sõs ma ei saa arvo, kuimuudu om ülepää võimalik Vinnemaaga määnestki asja aia, inne ku piiri jäl kontrahti perrä paigan omma... Jaapan ei saa kah kunagi ummi Kuriilõ tagasi, a nä vähämbält ei kiroda kohegi ala, et saarõ Vinnemaa uma omma...

    No sis tahetas piir tõsõltpuult kah persele panda. Gaasitoroga. Et perän Vinne allviilaivul olõsi põhjust «toru kontrollimise eesmärgil» mi meren ümbre mulista? Parhilla jo vaiõldas tegeligult, et kas kirota ökohukatusõlõ ala vai mitte... Ku toroehitäjä uma juhtmõ lõpus valmis saava, om merepõhi nii läbi tsungit, et tuud vetikide lahmamanakkamist, mis sis pääle nakkas, inämb pidämä ei saa. Niigi om tursk mi merest lännü, sõs loe aoluuraamatist, et siin kasvi kunagi lõhi ja merehõrnas.

    Parhilla kõnõldi külh õnnõ toroehitäjäle Nord Stream AG-lõ uurmiisis lua andmisõst vai mitteandmisõst, a ku tuus luba olõs antu, sõs või arvada, et antu muu lua kah. Ja Vinne-Saksa pitsüssin kusõtrass naanu ütspäiv pritsmä... A luudussäädüse perrä om selge, et kusõmisõga om niimuudu: lasõ sa vastatuult vai perituult, viimäne tsilk tulõ õks püksü...

    Mi valitsusõ uroloogiakabinet tekk’ toro asjun õigõ otsussõ, vastus oll’ «ei».

    A õks om hirm, et äkki, ku muido kusõmat tühäs ei saia, tsusatas kateedri sisse ja imetäs vägüsi. Selle, et vanasõnagi ütles – pigi piät persele minemä ja mi elo perrä kaia hariligult meil lätt kah. Õks persele...

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatus
     
    Pulmapildi
     
    Taa lugu juhtu viil tuul aol, ku Gorbatšovi kuiv säädüs jovvun oll’. Üten Võromaa majapidämisen oll’ käümän pulmapido.

    Morsikannõ sisse oll’ tujonõstmisõs valõt «makõt morssi», a kiä tuu iks mõtsa sisse kontroll’ma tull’.

    Muidoki oll’ tuu tralli seen ka pildistäjä – keskmädsen vannusõn miis, kiä hoolõga pruutpaari ja näide küläliisi üles võtt’.

    Pruudi esä oll’ pildistäjät kutsõn suurustanu, et tä mass häste, pääasi, et pildi ilostõ vällä tulõva.

    Oll’ illos varrasügüsene puulpäiv, peris kavva püssü välän valgõ. Pildistäjä mõtõl’ hinnäst tsipa tuuluta ja jalot’ lähküle mõtsanuka sisse. Sääl tä löüdse hans’akiitmise «vabrigu». Miis pildist’ tuud egäst külest, lähembäst ja kavvõmbast.

    Ku pulma peetüs sai, läts’ piltnik tellitüisi pilte är viimä. Paki sisse sokut’ tä ka nuu mõtsan ülesvõedu pildi. Pruudi esä kai üle, a es ütle midägi. Kõik massõ ilosalõ kinni, õnnõ rahha massõn oll’ tä nägo iks väega virril.

     
    Mis sa arvat?
    _________________
     
    Inventuur

    Tetti poodin inventuuri, a noid palgaliisi inventiirjit olõ-s pall’o, võeti sis kirotajais kauplusõkomisjoni liikmit. Nuu olliva inämbältjaolt pensionääri.

    Hõigas’ kaupmiis noid kauba nimekeisi ette ja panti kirja. Poodisaal oll’ suur ja kaupmiis hõigas’ kavvõst nukast: «Radioola Rigonda Mono!»

    Kirotaja vanamiis es kuulõ häste ja küsse üle: «Mis, Mogonda Mol’o vai?» Mi viisakusõst julgu es kõvastõ naarda, a kõigil vatsa rappuva.

    Väljandu Ellen


    Vanaõue Albert

    Mulgimaalt veeti Tsiberile rohkõmb rahvast ku muialt. Teedäki, elujärg ju jõukamb.

    Vanaõue vanapoisist Alberti tekk’ kulakus timä veski. Tsiberin sai mehest tävveline «juht». Täl tull’ härga juhti. Härävankriga veeti laudast sitta vällä, lauda manu hainu, vasikilõ lõssi ja nii edesi.

    Kaonu Albert es olõ määnegi pühäk. Palgapääväl ost’ soru, külalatsilõ kompvekke, vinnas’ suitsu ja ega naisi kah peris är es põlõ.

    Suurõmb jagu eestläisist es usuki, et kunagi viil sünnümaalõ tagasi saava. A Albert oll’ kõgõ tõist miilt. Tuu miis oll’ tävveline hääuskja (parandamatu optimist), nigu no üldäs. Timä kõigilõ miilde jäänü lubahus oll’ sääne: «Ku ma siist ütskõrd inemiisi manu tagasi lää, sis vii näile Eestimaalõ nätä kats Tsiberi eläjät: Morozovi ja Muraski.

    Tsipa pall’o paistus ollõv täpsüstä, et Morozov oll’ kar’abrikatiir ja Murask Alberti härg.

    Pallõ andis. Pääasi olõski meelest lännü. Sõnapidäjä miis Albert es saaki eläjänäütüst kõrralda. Härg Murask lahksõ hinnäst järve pääl ijämulku juuma minnen hirmsalõ är. Tull’ tetä hädatapminõ. Brikatiir Morozov kuuli kah inne Alberti kodutulõkit.

    Panga Milvi


    Autoavarii

    Seod luku kõnõl’ üteh seltskunnah üts miis, kiä tüütäs Saarõmaa pästmisteenistüseh.

    Üts elopõlinõ merekaro oll’ üle hulga ao maa pääle saanu ja naas’ hirmsahe klõmmõrdama. No ja teedä värk, pand’ autoga unikuhe.

    Vällä kutsuti ka pästmisteenistüs. Ku mehe kohalõ sai, olõ õs avariipaigan inämb üttegi massinat. Õnnõ silmini täüs meremiis jõmisi tiiperve pääl ja üle kraavi olli autojäle nätä.

    Ütelegi küsümisele meremiis midägi as’alist kosta es mõista.

    «No toda piäsi ti jo õks tiidmä, mis marki auto kraavi sõtsõ?» küsünü pästemehe lõpus. «Tiiä-i ma naist maapäälitsist massinist midägi,» kostnu elopõlinõ merekaro.

    «No oll’ tuu sõidu- vai vidämismassin?» uurnu as’amehe edesi. «Taha mi timäga sõidimi – jo tä oll’ sis sõiduauto, a peräst veeti timä minemä, nii et tä võisõ ka vidämismassin olla,» lällät’ meremiis vasta.

    Minkperäst tuu pästmiskomando sinnä vällä kutsuti, tuust ma es saaki arvo.

    Õkva Margit

    Mis sa arvat?
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!