Nummõr' 138
Süküskuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Süküs om kah laaduaig
  • Uudissõ
     
  • 425 ajastaigu Kanepit
  •  
  • Vana mõtsaveli sai avvumärgi
  •  
  • Ohtlik kemmerg Varstu bussijaaman
  • Elo
     
  • Suu-juttõ Võromaalt
  • Märgotus
     
  • Vaia om köüdüst vannu ja nuuri vaihõl
  •  
  • Kauksi Ülle: üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta!
  •  
  • Hirmsa lugu Tal’na-Viimsi piiri pääl
  • Tii perrä
    Perämäne külg
     
     
    Kauksi Ülle: üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta!
      
     
    Kauksi Ülle uma mehe Evari, latsi Leelo ja Truvariga. 
      
    Pühäpäävä, 23. süküskuul sai kiränik Kauksi Ülle 45-aastadsõs. Rõugõ kihlkunnast Pärlijõõlt Saarlasõ küläst peri Kauksi Ülle om kirotanu võro keelen luulõtuisi ja juttõ joba paarkümmend aastakka ja om härgütänü mitmit nuuri inemiisi uman keelen kirotama.

    Parhilla tegeles Kauksi Ülle inämb seto asjoga – kasvatas üten inneskidse Seto ülembsootska Riitsaarõ Evariga tütärt Leelot (3) ja poiga Truvarit (1), suvõl kirot’ üten tõisi stsenaristega Taarka käsikirja näütemängust filmis (film tetäs timä kirotõt näütemängu põh’a pääle).

    Uma Leht ai sukka juttu ka viis aastakka tagasi, ku sait 40. Tuukõrd ütlit midägi säänest, et ku prints tulõ valgõ hobõsõga, või elon viil kõkkõ ette tulla. Parhillatsõs omgi nii lännü?

    Hmm... Setomaa kultuur naas’ minnu huvitama joba 13-aastadsõn tütrigun, ku Kubijal kuuli seto koori esinemist. Tuu oll’ sääne tsirkõ kiuhkmise muudu helü, et ma jäi paiga pääle, kukki kõik külärahvas arvas’, et um paras aig ijätüst ostma minnä.

    Ülikoolin läts’ tutvus seto kultuuriga edesi: luulõrühmitüse nimigi – Hirohall – oll’ Hõrna Aare (Setomaa vahtsõnõ ülembsootska, Setomaa valdu liidu kultuurinõunik – UL) pakmisõ pääle pantu.

    Tuu oll’ sõski küländ uutmalda, et ma trehvsi seto kunstnikku, vaimuinemist, kinka oll’ üts kiil ja üte tahtmisõ eluga edesiminekis, mis tull’ vällä päält mitmõaastast sõprust. Nii sai ma tõtõst Setomaalõ elämä.

    Kuis om võrokõsõl Setomaal ellä?

    Tõistmuudu ja huvitav. Kõik muistidsõ kultuuri, umma nä sõs Ameerikan vai kos, umma tsipakõnõ sarnadsõ.

    Muistinõ kultuur um muistinõ kultuur ja massikultuur um massikultuur. Ku käüt inemiisiga läbi muistidsõ kultuuri juuri päält, sõs olku udmurt vai Austraalia aborigeen, ku tä tund umma kultuuri, um tuu lihtsä.

    Niisama nigu Võrumaad, niisama um Setomaad timä aoluulidsõn olõkin veidü perrä jäänü. Inemise esindäse sakõst massikultuuri, mitte umma põliskultuuri.

    Vaih võrokõisi ja setodõ vaihõl om tegünü peris ilda, Euruupa ja Vinnemaa umavaihõlidsõ maajagamisõ aigu, ku nä kesk võrokõisi ja setodõ maad uma piiri maaha märge.

    Miä om saanu su Palu kodotalost?
    Sääl toimõndas mu edimäne tütär Maali uma perrega.

    Su neli edimäst last omma joba suurõ inemise, midä nimä tegevä?

    Maali, kelle nimi um pant suguvõsa rahvalauliga ja ämmäimändä perrä, opis ämmäimändäs ja medões. Um joba latsi vasta võtnu ja umast tüüst vaimustusõn. Täl um poig Joonatan Tähe. Salme opis Maaülikoolin maastigukaitsõt ja huuldamist, Päivi Väimälä kutsõhariduskeskusõn turismi- ja söögi kõrraldamist. Poiskõnõ Niilo um suuri inemiisi gümnaasiumin. Päivi ja Niilo umma ka seto Taarka-nimelidse perimüstiatri nuuristuudion. Paistus, et Niilot huvitas tiatri ja luulõ kõgõ rohkõmb. Ku vaihõl um väiksit latsi rassõ kasvata, sõs ma kae suuri: väega torõda inemise umma, tulõ õks vaiva nätä edesi!

    Ku kaet parhillast Võromaa ja Setomaa ello, miä hingele kõgõ inämb haigõt tege?

    Ümbrerahvastamisõ tormilinõ jakkaminõ. Huulmada tuust, et riik and mi kultuurilõ egäs aastas veidükese rahha: tuu iist saanu Talina mõistõn üte päävä kuningannat vasta võtta, üte peldiku ehitä ja mõnõ kokaraamadu vällä anda. Sõski hää um, et tuu raha um ja tuuga saa midägi tetä.

    Mis haigõt tege: kuulõ kaotaminõ näütüses – midä kipõmbalt sa koskilt Võrumaalt vai Setomaalt koolikõsõ är häötät, toda kipõmbalõ nakkasõ noorõ säält kavvõmbalõ hoitma. Tuu ei olõ päsemine, et latsi piät bussiga kohegi väega kavvõlõ kuuli vidämä.

    Kõnõlõ, kuis saa elost kirändüs?

    Umma luu, miä härgütäse kirutama, elun nättü ja läbi eledü. Tegeläse umma kolmõst-neläst tegeläsest kokku kirutõdu.

    Parhilla umma inspiratsiooni lättes mu kats väikeist last, Leelo ja Truvar, kes sisustasõ mu terve üüpäävä. Näidega tegelemine ja näide oppaminõ um rassõ, a põnnõv. Ka klotsõ kokkupandmist ja umavaihõlist läbikäümist tulõ latsilõ opada. Latsõpõlv um inemise jaos kõgõ tähtsämb aig.

    Mõtlõ tuu ao pääle kah, kuis suurõ latsõ väiku olliva ja korja kõgõst tuust ütte latsiraamatut kokku. Laulõst ja jutõst. Romaani, näütemängu, opiraamadu, luulõraamadu umma joba tettü, a ütte ummamuudu, elun läbi eledü perrä kirutõdut latsiraamatut mul viil ei olõ. Tuu tulõ är tetä!

    Küsse Harju Ülle
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!