Nummõr' 138
Süküskuu 25. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Süküs om kah laaduaig
  • Uudissõ
     
  • 425 ajastaigu Kanepit
  •  
  • Vana mõtsaveli sai avvumärgi
  •  
  • Ohtlik kemmerg Varstu bussijaaman
  • Elo
     
  • Suu-juttõ Võromaalt
  • Märgotus
     
  • Vaia om köüdüst vannu ja nuuri vaihõl
  •  
  • Kauksi Ülle: üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta!
  •  
  • Hirmsa lugu Tal’na-Viimsi piiri pääl
  • Tii perrä
    Perämäne külg
     
     
    Vaia om köüdüst vannu ja nuuri vaihõl
     
    Ku külä vana ja noorõ ütstõist tundva, sõs om küläelu parõmb ja tetäs veidemb pättüisi
     
     
    Alvela Milvi, Rohtlätte talu pernaanõ, teküs küläinemine 
      
    Olõ küläliikmise man olnu jo hulga aastit. Ku tulli Võru keskkoolist oppajast är, sis tulli maalõ elämä ja naksi kaema, et võisi naada midägi ütitselt tegemä.

    Sõs olli viil ka pall’u noorõmb ja nii teimi jo 1996. aastal Nursi küläseldsi. Tuu oll’ sõs Eestimaal üts edimäidsi küläseltse.

    Olli seldsi iistvõtja mitu aastat, alustimi sääl hulga asju. Edimäne asi oll’ suur ütine küläpäiv.

    Nii häste mäledä: es olõ sõs määnestki suurt rahha vaia es midägi. Kaupmehele ütli, et korja viis kruuni egä inemise käest, kes taht küläpääväle tulla. 50 inemist vai nii tull’ kokku, tuu 250 krooni iist saimi egäsugudsõ avvuhinna võistluisi võitjilõ ja kõik.
    Sõs teimi viil keväjäpidu, jõulupidu ja hulga muid ütitsit ettevõtmiisi.

    Sõs naksi tegelemä turismiga ja küläliikmise jaos jäi veidemb aigu. A tulliva noorõmba inemise asõmõlõ ja selts tegutsõs edesi.

    A mi, pensionääri, olõmi kah vä
    ega aktiivsõ! Käümi kuun egä kuu kolmandal kolmapääväl: inemise tulõva kokku, saava teedä, määndse murrõ ommava.

    Kotun ei tulõ kiäki küsümä, et kuis sa elät, a ku kokku tultas, saias kõnõlda.
    Käümi ekskursioonõl, olõmi ütitselt käünü Mõtsavelle talun, Mõtsamoori man ja muial. Piämi meelen ka sünnüpäivi ja tunnõmi hinnäst mõnusalt.

    Üts kõrd kuun panõmi hinnäst ilusalõ rõivilõ, saat kõnõlda, kuis tervüs om, kuis latsõ ja latsõlatsõ eläse.

    Mis ma viil ütle ütidse tegemise kotsilõ: esieränis nüüt olõsi ütist tegemist vaia, et külä noorõ ja vana inemise ei jääs ütstõsõlõ väega võõras.

    Et noorõ tiiäsi, kes külän eläse ja vana inemise viil rohkõmb.

    Vanast sõidi kõik bussiga, bussijaaman saiva noorõ ja vana kokku, saiva tan ütstõsõga tutvas. Nüüt sõitva bussiga mõnõ ütsigu inemise.

    Ku ma trehvä poodi manu ja näe tan mõnt nuurt inemist, sõs ma küsü õks, et kelle lats sa olõt: tuu muudsa as’a naabrivalvõ mõttõn om kah väega hää teedä, kas su elämisest lätt müüdä umakülä vai võõras inemine.

    Noorilõ om kah vaia, et näid tuntas: tuu om nigu sotsiaalnõ kontroll, et ku sul kõik aig silm pääl om, sõs ei tunnõ noorõ hinnäst ülearvu vabalt ja hulk pättüisi jääs tegemädä.

    Ma käve seo aasta nuuri tettül vastlõpääväl Nursin. Väega häste oll’ kõik kõrraldõt ja ma kiti näid ka nii pall’o ku ma mõistsõ.

    Kai tan vastlõpidul, et ku pall’u om nuuri, kedä ma sukugi ei tunnõ. A piässi tundma. Köüdüst vannu ja nuuri vaihõl olõsi väega vaia.

    Noorõ iks tegevä mi kandin peris pall’u ja ma olõ väega õnnõlik, et mi alustõt ettevõtminõ lätt iks edesi.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!