Nummõr' 138
Süküskuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Süküs om kah laaduaig
  • Uudissõ
     
  • 425 ajastaigu Kanepit
  •  
  • Vana mõtsaveli sai avvumärgi
  •  
  • Ohtlik kemmerg Varstu bussijaaman
  • Elo
     
  • Suu-juttõ Võromaalt
  • Märgotus
     
  • Vaia om köüdüst vannu ja nuuri vaihõl
  •  
  • Kauksi Ülle: üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta!
  •  
  • Hirmsa lugu Tal’na-Viimsi piiri pääl
  • Tii perrä
    Perämäne külg
     
     
    425 ajastaigu Kanepit
     
    Hirvlaanõ Milvi
      
     
      
    Riidi, 21. süküskuu pääväl tulli Kanepi inemise Avvusambaplatsi pääle, et meelen pitä 425. ajastaigu Kanepi külä nimmamisest. Edimäst kõrda oll’ Kanepi kirän Kanapieza nime all 1582. ajastaol Tartu piiskobi maa-alal.

    Kanepi edimäst kõrda kiräligu märkmise 425. ajastao plaadi avit’ suurõ kivirahnu pääle panda vallavanõmb Lutsu Aivar.

    Keriguopõtaja Laili Margit ja Võromaa praavusk Nagla Urmas pühitisi plaadi är. Üten minti kerikuhe, kon praavusk pidi palvusõ ja kõnnõ.

    1582. ajastaol oll’ mi kodopaik Poola võimu all. Tuuperäst saatsõ Poola suursaadiguherr kah uma tervitüskõnnõ. Tuu lugi ette vallavanõmb.

    Kanepi gümnaasiumi opja kõnõli, kost tuu tähtpäiv om löüt ja miä Kanepist om täämbä saanu. Ma esi kõnõli tsipakõnõ Kanepi aoluust tuul aol. Peräst and’ lühku kontsõrdi Põlva E-Stuudio. Näüdäti väikeist raamatukõist «425 Kanepi esmamainimisest. Kanepi kultuuriloolised kalendrid 2007 ja 2008». Vallamajan sai nätä näütüst vanast Kanepist postkaartõ pääl.

    Kanepi om üts noist Vana-Liivimaa perräjäänüist paigust, miä om uma nime ja asustusõ alalõ hoitnu Vinne, Poola ja Roodsi võimõ all olõmisõ sõto ja häti pääle kaemalda. Teedä om, et ku Vana-Liivimaa Roodsi kuninga ala läts’, häädü sõto, nälähäti, ikalduisi ja tõpi läbi är 75 protsõnti rahvast. Inemiisi oll’ jo 1500. ajastaolgi terve Eestimaa pääl veidü: 250 000.

    Kanepi edimädse kiräligu mainmisõ pand’ 85 ajastao iist paprõ pääle Tartu ülikooli prohvõsri Matthias Johann Eisen. Tä kirot’ artiklin «Kanepi ja Kanapää», et nuu andmõ löüdse prohvõsri R. Hausmann Varssavist kiräkogost (arhiiv) Tartu inventari raamatust «Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582» – 1582. ajastaol tekk’ Poola riik revisjonni hindä kätte lännü Liivimaa maiõ ja kotussidõ perrä.

    Hausmann kõnõl’ tuust kiräkogopaprõst Opatun Eesti Seldsin 1922. ajastaol. 1925. aastal and’ Roland Abeli raamadupoodi kirästüs vällä Eiseni puult kokko pant väiku raamatukõsõ «Kanepi». Kihlkunna konvõrentsil tuulsamal aastal valiti hulga nimekujjõ siäst – Kanapieza, Kannebkyllo, Kanapitsa, Kanepiste, Kannep, Cannapäh, Kannapää – vällä Kanepi täämbäne nimekujo.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!