Nummõr' 137
Süküskuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kardokat hulga, hind matal
  • Uudissõ
     
  • Valgjärve rahvas kõrrald’ asfalttii avvus pido
  •  
  • Vahtsõnõ spordiplats Sõmmõrpalo latsiaian
  •  
  • Perimüs-muusiga oppus Antsla muusigakuuli
  •  
  • Vahtsit tiidmiisi Räpinält
  • Elo
     
  • Latsõst pääle puutüümeistre
  •  
  • Ketäs linnas’ Partsi Helgi käen nigu tsirk
  •  
  • Talunimmiga havvakirä Harglõ pääl
  •  
  • Seeneh Seenemõtsah. Sügüse.
  • Märgotus
     
  • 9/11 ja tõistmuudu maailm
  •  
  • Räime Tõnis: latsõ kasvataminõ om keerolidsõmb ku politseitüü!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Räime Tõnis: latsõ kasvataminõ om keerolidsõmb ku politseitüü!
      
     
    Räime Tõnis kõnõlõs, et telekast kaia paistu aprillimäsu jällembki, ku paiga pääl. 
      
    Võro politsei konstaablijaoskunna vanõmbkonstaabli Räime Tõnis (35) võitsõ põimukuu perämädsel pääväl Lõuna politseiprefektuuri kutsõmeisterlikkusõ võistlusõ. Minnevaasta võitsõ kah. Keväjä nimmati sama miis Lõuna prefektuuri kõgõ parõmbas kõrrakaitsjas ja panti juhtma Võro politseijaoskunna Võro konstaablijaoskunda. Tä juhtsõ ka 26. mahlakuul «aprillimäsü» aigu Tõnismäel ütte politseirühmä.

    Tulõ vällä, et olõti seo kandi kõgõ kõvõmb kõrrakaitsja. Midä piät inemine mõistma, ku taht seo ammõdi pääl kõgõ parõmbas saia?

    Ma esi külh hindä kotsilõ nii kõlavalt ei ütlesi. Mullõ miildüs võistluisil kävvü, a väega pall’o tubli politseimehe ei käü. Et saia hääs politseis, om vaia inemiisi är kullõlda ja näidega kõnõlda. Tüütät, opit hindä ja tõisi vikost.

    Olliti aprillimäsü aigu Tal’nan. Kas tuu oll’ kats esi asja, sääl olla vai tuud telekast kaia?

    Telekast võisõ tuu asi eski jällemb paistu: inemise sai eri kotussist õkva neo kõgõ hirmsamba kaadri.

    Ma es usu, et inemise võiva niimuudu ullis, massipsühhoosi minnä, et nä ei anna hindäle arvo, midä tegevä. Olõmi nännü, määndse omma rahutusõ koskil Taanin vai Saksamaal, a kuis tuu meil vällä näge, tuu oll’ kogõmus terve Eesti politsei jaos.

    Olõti kokko puttunu ka perevägivallaga. Kuis saa ütte kõvva tüllü vai konflikti är klaari?

    Kõgõpäält tulõ inemise maaha rahusta ja ku vaia, sõs tülünorijamb puul minemä viiä.

    Om tulnu ette väega esieräliidsi asju: vana, 70. aastin inemise, üts om aastakümnit kannatanu tõsõ füüsilidse ja vaimsõ vägivalla all. Üts puul kontroll tõsõ telefonikõnnit, käümiisi, sõpru... Meid kutsutas sõs, ku kannatajalõ joud peräle, et nii inämb edesi ei saa. Mi sõs julgustami ja annami nõvvu, et midä ette võtta.

    Ma tei minnevaasta kooli lõputüü perevägivalla kotsilõ. Taa teema om viimädse kümne aasta joosul avalikkusõ ette tulnu, inne kaeti, et ku taplõsõ, jo sõs armastasõ.

    Ku tülütsese võrdsõ partneri, sõs ei olõ tüllü rassõ är klaari: näil tulõ tõnõtõsõ jutt är kullõlda ja as’a selges kõnõlda. A perevägivalla puhul om üts kannataja ja tuu asi ei tüütä.

    Kas naasõ omma kah vägivaldsõ?

    Uurmiisi perrä om kümnest juhussõst üts, ku naanõ om vägivaldnõ. A sõs inämbüisi ummi latsi, mitte mehe vasta. Latsõvanõmba ei saa uma eloga toimõ ja mõista-i latsi kasvata. Mis miilde tulõ, om pessäandminõ, kinniköütmise ja ahoroobiga pesmiseni vällä.

    Kas teil hindäl latsi om?

    Mul om kolmõaastanõ tütär. Ma proovi esi kah seletä, mis ja mille om halv. Eks aig näütäs, kuis tuu mul vällä tulõ. Ma olõ külh esi latsõst pääst rihma saanu, a olõ tuud miilt, et last saa kasvata nii, et tedä olõ-i vaia lüvvä. A latsõ kasvataminõ om keerolinõ asi, pall’o keerolidsõmb ku politseitüü!

    Määnest tüüd tulõ politseil Võromaal kõgõ inämb tetä?

    Konstaabli tüü om põnnõv: esi aastaaol ja kuupäivil omma tüü esisugumadsõ. Suvõ lõpust pääle om liiklusteema üllen: ku iks Eestin saa egä päiv üts inemine liiklusõn surma nigu põimukuun, sõs om tuu üle egäsugudsõ piiri.

    Tuud olõ-i kiäki uurnu, sõltus sõs kuu faasõst vai palgapäivist, a iks panõt tähele, et om näütüses aig, ku naabri ei saa ütstõsõga läbi. Vai sõs lahutas hulga prügükastõ, pinke, bussiuutmisput’kit...

    Kas olõti tuu puult, et üüse viina müümine är keeldä?

    Ku inemise mõistnu piiri pitä, võisi tuud mu poolõst egäl puul ja kõik aig müvvä. A et määnegi jago inemiisist tiiä-i midägi kasvai ollõkultuurist ja suta-i hinnäst kontrolli, ei piäsi üüse alkoholli kätte saama.

    Mõnõ juhtumi, miä pikäs aos miilde jääse?

    Ku vanõmba omma ummi latsi vasta jõhkra olnu. Neo as’a omma hirmsa, egäle latsõlõ omma jo uma vanõmba kõgõ parõmba ja naid asjo om väega rassõ uuri. Kuis neo latsõ edesi eläse?

    Tuu om kah nätä, et säändse hädä läävä põlvõst põlvõ edesi: hädä om olnu esäga, latsiga, latsi latsiga... Hää, ku saat mõnõ ütsigu säält perekunnast vällä tõmmada ja tä saa uma elo pääle.

    Olliti inne konstaabli Vahtsõliina, Meremäe ja Misso kandin. Teiti Võromaal kõgõ edimädse naabrivalvõtsõõri Vahtsõliina vallan Plessi külän. Kas naabrivalvõst om tan külän kassu kah olnu?

    Tuu oll’ iks paikligõ inemiisi tahtminõ, midä ma aviti tsipakõnõ õigõn tsihin aia. Plessi külä om sääne rahulik külä. Ku tuud asja sääl teimi, sõs kõgõ suurõmb asi, miä näid murõhtama pand’, oll’ tuu, et kolm-neli aastakka tagasi varastõdi vanainemiisil tsiga laudast är. Tsiga oll’ laudan är tapõt ja sõs minemä viid. Politsei jaos oll’ tuu ammu unõhtõt asi, a külä mälost tuu es häö.

    Kon omma ti juurõ?

    Olõ seo kandi miis – latsõpõlvõn elli Võro lähkül Kosõl. Perän Võrol. Vanõmba omma kah tastsamast: esä Võro ja Haani valla piiri päält, imä Kasaritsast. Tuud ma ei tiiä, kost tuu nimi Räim peri om, ei kisu sinnä mere poolõ, iks siin omma kõik sugulasõ.

    Kas Võromaa politsei piäsi ka võro kiilt mõistma ja kõnõlõma?

    Jah, esieränis maal. Mi mõistami inämb-vähämb häste. Ku ma näe, et inemine om võrokeeline, sõs ma proovi egäl juhul kõnõlda. Koton olõ latsõlõ kah joba kukkipall’o opanu.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!