Nummõr' 137
Süküskuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kardokat hulga, hind matal
  • Uudissõ
     
  • Valgjärve rahvas kõrrald’ asfalttii avvus pido
  •  
  • Vahtsõnõ spordiplats Sõmmõrpalo latsiaian
  •  
  • Perimüs-muusiga oppus Antsla muusigakuuli
  •  
  • Vahtsit tiidmiisi Räpinält
  • Elo
     
  • Latsõst pääle puutüümeistre
  •  
  • Ketäs linnas’ Partsi Helgi käen nigu tsirk
  •  
  • Talunimmiga havvakirä Harglõ pääl
  •  
  • Seeneh Seenemõtsah. Sügüse.
  • Märgotus
     
  • 9/11 ja tõistmuudu maailm
  •  
  • Räime Tõnis: latsõ kasvataminõ om keerolidsõmb ku politseitüü!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Ketäs linnas’ Partsi Helgi käen nigu tsirk
     
    Valpri Liina
      
     
    Partsi Helgi. 
      
    15. süküskuu pääväl saa kuulsa kettähiitjä ja peräskidse triinjä, Võromaalt Keemalt peri Partsi Helgi sünnüst 70 aastat. Helgil jäi üten Eesti rahvaga rõõmustamalda, kuis üts timä opilaisi, Kanteri Gerd, Osakan maailmameistri kulla vällä võidõl’ – neli aastat tagasi vei rassõ tõbi Helgi elävide hulgast.

    Partsi Helgi oll’ Kanteri triinjäs sis, ku Gerd oll’ päält keskkuuli tulnu Talina tehnigaülikooli korgõmpa majanduskuuli ärijuhtmist opma. Läts’ nii, et triinjä tervüse peräst jäi näide kuuntüü lühküs.

    Partsi Helgi imä esätalu Keema-Mihkli om Sõmmõrpalo vallan. Ku Partsi perre katõlõ vanõmbalõ velele seltsis tütär sündü, elli pere Elvä lähkün Lagujan. A järgmäne kevväi koliti är Keema Mihklile, peränpoolõ vanaesä sünnütallo Kuldilõ Vahtsõn-Antslan.

    Koolin naas’ Helgi käümä Kuldrin. 86-aastanõ inneskine koolioppaja Rooni Eha mälehtäs Helgit ku torõdat, julgõ päälenakkamisõga tütrikku ja hääd opjat.

    1949. aasta urbõkuul kiudutamisõ aigu saadõti ka Partsi perreliikmõ Tsiberihe.

    Är pässi õnnõ Helgi vanõmb veli Ülo, majandusministri Partsi Juhani esä, kiä parhilla eläs Tartumaal Laevan. Timä käest kuulimigi ütte-tõist sõsara kotsilõ.

    «Ku Helgi Tsiberist 1958. aastal tagasi tull’, olli täl Balti jaaman vastan. Ma olli tuukõrd tüül artellin Parkett ja üteliidsi opsõ Talina polütehnilidse instituudi ehitüstiidüskunnan,» kõnõl’ Helgist kuus aastakka vanõmb veli. «Helgi jäi mu manu, oll’ mul mõnikõrd Parketin abin. Tä oll’ väega tukõv. Ütskõrd ku ma pallõlsi täl jäl tüükotussõn midägi tetä, ütli mu tüükaaslasõ, et seo tütärlats piäsi nakkama trenni tegemä. Ku Helgi järgmäne päiv triinmisest kodo tull’, kaivas’, et om tävveste läbi.»

    Helgi triinjäs sai Lohu Aleksander, kinkalõ tä ildampa mehele läts’.

    Uma sportlasõtii algusõn oll’ Partsi Helgi 22-aastanõ.Aastil 1962–1984 tull’ tä 30 kõrda Eesti meistris: 17 kõrda kettähiitmisen ja 13 kõrda kuuli tõukamisõn. Nii parand’ tä kettähiitmisen 1962–1978 Eesti rekordit 12 kõrda (45.20–62.92). Tä oll’ kipõ käsi üleliidulidsõn arvõstusõn: 3. kotus edetabõlin. Maailma edetabõlin oll’ tä 11. Ketäs linnas’ tä käen nigu tsirk.

    «Sis ku sõsar sporditegemise lõpõt’, toimõnd’ tä pall’o aian. Näil oll’ Virumaal Orul suvõkodu. Helgi oll’ väega kõva tüürügäjä nigu mi imägi,» ütel’ Ülo.

    Tä tulõt’ miilde ütte jutuajamist sõsaraga, ku tuu tekk’ triinjätüüd. Aolt jäi jutt sinnäkanti, ku nuur tudõng Kanteri Gerd kettähiitmist alust’.

    «Helgi kõnõl’ suurõ vaimustusõga, et nüüt sai tä hindä käe ala väega hää mehe, kinkast kimmäle midagi tulõ. Tä nimme es ütle ja no ei saa timä käest inämb ka küssü. Ma arva millegiperäst, et jutt oll’ Kanterist.»

    Luu kirotamisõ man oll’ abis «Eesti Spordi Biograafiline Leksikon» (2001).

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!