Nummõr' 137
Süküskuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kardokat hulga, hind matal
  • Uudissõ
     
  • Valgjärve rahvas kõrrald’ asfalttii avvus pido
  •  
  • Vahtsõnõ spordiplats Sõmmõrpalo latsiaian
  •  
  • Perimüs-muusiga oppus Antsla muusigakuuli
  •  
  • Vahtsit tiidmiisi Räpinält
  • Elo
     
  • Latsõst pääle puutüümeistre
  •  
  • Ketäs linnas’ Partsi Helgi käen nigu tsirk
  •  
  • Talunimmiga havvakirä Harglõ pääl
  •  
  • Seeneh Seenemõtsah. Sügüse.
  • Märgotus
     
  • 9/11 ja tõistmuudu maailm
  •  
  • Räime Tõnis: latsõ kasvataminõ om keerolidsõmb ku politseitüü!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Latsõst pääle puutüümeistre
     
    Mandli Sulõv
      
     
    Alesmaa Agurilõ miildüs kõgõ inämb kummutit tetä. Teno EAS-i abiga ostõtui­lõ tüüpingele saa tä näid kuu aoga kümme­kund tükkü valmis meisterdä. 
      
    Võro liinan Suu pääl eläs Alesmaa Agur (40), kiä om jo latsõiäst pääle puust as’akõisi nikõrdanu. Parhillatsõs om täl uma müüblifirma, täüspuust kummudi ja tooli ostva är pääas’aligult suumlasõ ja ruutslasõ.

    «Latsitooli päält jääs 120 kruuni kätte, tellitäs sada tükkü kõrraga – peris hää!» kitt Agur põh’amaiõ häid ostjit.

    A tuu ei tähendä, et meistrimiis rahan tsuklõs: matõrjal om kallis ja ku suurõmb tellimüs tulnu om, piät üü-päävä tüüpinke takan olõma.

    «Matõrjali hinnan om perädü suur vahe, ku võrrõlda tuu aoga, ku ma pääle naksi,» kõnõlõs Agur. «Plangu tihu om parhilla üle 3000 krooni.»

    Et tä hinnäst tüüga peris är vaivama ei piässi, võtt’ Agur seost sügüsest ka üte abilidsõ tüüle.

    Agur müü Ruutsi latsi pingikeisi ja tuulõ, Suumõ latsi pliite ja egäsugutsit kummutit. Eestin tä väega hulga ei müü, a ku kiäki pallõs, tege iks as’a är.

    Uma firma sai Agur tetä teno EAS-i toelõ. Äri lätt timä sõnno perrä häste tüü hää kvaliteedi peräst: Agur ütles, et timä tüü kotsilõ olõ-i viil üttegi halva sõnna üteldü.

    Latsõn tekk’ mutõlautit

    Jo latsõn nikõrd’ Agur mutõlautokõisi. Linnumassinit tekk’ kah. Kõgõpäält naas’ tegemine papist, sõs vineerist.

    Edesi läts’ tüü puu pääle. A vot plastist mudõli olli peris meistritüü. Liikva ussõ ja aknõ.

    Auto liiku edesi kah – patarei päält mikromootoriga liikma pantu, vannu kelli hammasratta abis.

    Päält Vinne kroonut tekk’ tä pingikeisi, lillipostamentõ ja aiatuulõ. Kässi vaihõl.

    A elo tahtsõ elämist. Tuuperäst oll’ vaia mõtõlda tõsitsõmba müüblitegemise pääle. Tuu man lei ola ala ka tä päälenakkaja naanõ Pille.

    Nii läts’ki tüü täüspuu pääle. Kummudi ja sektsiooniriiuli olli jo väega peenükene tüü. Et kõik nuu jupi ütesugumadsõ saasi, tuu jaos oll’ vaia pinke, mis laskva ütesugudsõ jupi vällä.

    Ku juppõ om paras jago saanu, sõs om hää noid kokko panda. Tapp punni sisse, liim vaihõlõ ja kokko. Sektsioonplaatõ tull’ kah uma aig pressi vaihõl hoita, et nuu peräst sirgõ ja kõva saasi.

    A nuu kats pressi, üts vähämb, tõnõ suurõmb, sai hindäl esi tettüs. Suruõhuga tüütäs. Sinnä vaihõlõ läts’ki matõrjal tävveste kuivalt.

    Täüspuud om põratsõn müüblin veidü. Täämbäne müübli tetäs nii kavalalõ saepuruplaadõst kokko, et ku pääle kaet, omgi nigu täüspuust tettü. A sa saat õnnõ pettä.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!