| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Vasik vallavanõmbas | | | | Keldri Enno | | | | | | Tuu sääne lugu juhtu edimädse vabariigi aigu, ku tetti kah noid vahtsit valdu nigu nüütki pääle taa Vinne valitsusõ otsa saamist.
Asi jõudsõ nii kavvõndalõ, et valla piiri sai maaha är märgitüs, a vallavanõmb jäi viil valli.
Kedä sis vallavanõmbas panda? Rassõ küsümüs.
Kandidaatõ lövveti peris mitü tükkü, a kõigil lövveti ka viku – üts sei pall’o, tõõnõ jõi viksilt viina, kolmas es maka uma naasõ man jne.
Lõpus mõtõldi valla etteotsa valli Oss. Tä es süü pall’o ja juumisõga kah olõ õs hätä.
Tõisi miihi naisi ka väega es himosta. Ja pantigi miis pukki.
A mis juhtu? Mõnõ kuu peräst rahva seen jutt, et Oss om juuma naanu. Rahvas naas’ tassakõistõ vahtsõt vallajuhti kullõma.
No ja sis viil üts hädä otsa.
Naabrimehe Kusta lehmäl sündünü pullvasik, a mitte nissa es nutsuda ega juu üts tsilk.
Kusta pruuvnu ekäpiten. Külh näpuga ja sis viil mändsegi tõõsõ mooduga. A vasik õks es nakkagi nutsutama ja juuma.
Lännü sis Kusta Edgari käest küsümä, et mis taa vasikaga tulõ tetä, pääd kah nii noorõlt taha-i maaha võtta.
Edgar mõtõlnu kõrd aigu ja naanu sis Kustat trüüstmä: «Tiiät, kallis naabrikülä miis, su murõ om murtu. Mäletät, Oss kah es juu, a nigu vallavanõmbas sai, naas’ eläjä muudu juuma. Põra otsitas vahtsõt vallavanõmbat. Kurat, Kusta, panõ uma vasik vallavanõmbas, külh nakkas sis juuma kah.»
Kes tuu ammõdikotusõ sai, ma inämb ei mälehtä. Vasik jäi siski õks lauta uma kirivä imä mano.
| | Mis sa arvat? |
| Eino Muidugi latsõ nimes! | | | | Ruitlasõ Olavi, leheneegri | | | | | Vinnemaal pandnu kiäki umalõ õkvasündünüle latsõlõ nimes Rossija. Midä om mi amerikaniseerunu ütiskunnal vasta panda? Ken-Marti Vaher? Keit Pentus? Vai sõs pandas latsõlõ mittemidägiütlejä nimi nigu Helir-Valdor Seeder?
Saman om umakeelitsit latsõnimmi jalaga sekä ja naid saa lihtsäle mano tetä. Ku om Juuli ja Maali, piäsi olõma ka Kaali. Meteoriidikaatri perrä. Selle et lätläisil ja leedukil ei olõ nii uhkõt mulku maa seen, mille taivakivi om löönü.
Inemisele piät õks nime andma, miä midägi ütles. Näütüses ku poisslatsõ perekunnanimi om Rõv, sõs tulõs tälle ristinimes Edik panda. Edik Rõv ja kõik om õigõ. Üte netinseletäjä nimi om näütüses Einar Kootikumidele ja mullõ sääne tullõm miildüs.
Asja tulõ kutsu õigõ nimega. Ja egäsugudsõ saksa lõpu tulõ nimmi mant är muuta. Mille meil es võinu olla sääne miis nigu Rein Veidemiis vai kiränik Maimu Mägi. Milles tuu -mann vai -berg lõpp parõmb om? Marek Strandberg? Marek om illos poisslatsõ nimi, a strand tähendäs inglüse keelen trossi. Mille es võinu sõs olla Trossimäe Marek?
Mõnõ mehe omma uma võõran keelen nime är eestikeelitsembäs muutnu. Keskeräkundlanõ Sultsi Märt näütüses. Sults tulõ inglüsekeelitsest sõnast slut, mitmusõn sluts, miä tähendäs litsikarja. Tuu kriminaalist pätt Reinmanni Rene pidänü olõma Vihmamehe Rein.
Ei lää kavva, ku Eestimaal pandas latsõ nimes Nissan vai Volvo. Opel om jo pantu. Sumera Lepolõ näütüses.
Määne imä pand umalõ latsõlõ nimes Trivimi? A Velliste Trivimi imä pand’... Olõs pant inemise keeli Triivimi, olõs ma arvo saanu, illos võrokiilne sõna...
Ilosit eestikeelitsit nimmi om hulga, mille risti uma huul ja vaiv võlssikirotõtuidõ nimmiga nigu Märtini Markko, Männi Endrik. Nimi piäsi olõma umakiilne ja ilosahe perrenimega kokko pasma.
Väega hää nimenäüdüsse omma: Asu Anna, Eino Muidugi, Heli Kopter, Sale Märs, Anna Keppi, Roosi Okas, Kessu Sisselasi, Aia Teivas, Kalju Kindel, Õnne Tulits, Ilme Tulits, Zoja Puhur, Ene Leivak (loe: Leivak Ene), Heide Välja (loe: Välja Heide), Jana Lind, Meta Nool, August Väljas, Janar Kootikum, Olev Akka, Hele Leek, Noodi Vihik, Heli Redel, Mari Huaana, Õie Nektar, Kuuli Haav, Õlle Kõht, Maisi Pulk...
Varsti ei häbendä inemise inämb umma kiilt ja vastsõlõ esäs saanu herrä Tagu pand pojalõ eestiperädse nime Mikk. Varsti om tuu aig, ku verivärske provva Silt nimmas uma õkvasündünü maimukõsõ Innas.
|
| Tossu Tilda pajatusõ: | | | Nuur kuulmeistri supisaban
Tuu oll’ 1962. aasta sügüse, ku Väimälä tehnikummi tull’ EPAst väega nuur kuulmeistri autooppamisõ pääle.
Noorõlõ mehele seletedi kooli kõrda, tuud kah, et söögimajan saava oppaja rua kätte eräle järekõrrast.
Edimädsel pääväl trehväs’ nii, et parajalõ es olõki söögimajan oppajidõ poolõ pääl üttegi inemist saisman. Tuuperäst astõ tuu oppaja julgõhe leti ette ja telse supi.
«Kohe sa trügüt, mine õkva jär’ekõrra lõppu!» kärät’ söögijagaja. Ärhiitünü nuur kuulmeistri nii ka tekk’. Ku tä vahtsõst luugi man saisõ, oll’ kuri söögidaam jo tsipa lahkõmba meelega ja targut’: «Vahtsõ koolipoisi ei tiiä viil tuud, et saban piät saisma.»
A edespiten, ku nuur kuulmeistri egä kõrd oppajidõ söögisaban rua telse, oll’ tuu söögijagaja vakka ku sukk.
Kaup jäi katski
Üten talon ai pererahvas hansat. Tuu asi oll’ lajalt tiidä ja kundõsit olõ-s puudu.
Ütskõrd, ku esä ja imä olli kotost är lännü, trehväs’ tallo ostja. Koton oll’ õnnõ väiku mõnõaastanõ perrepojakõnõ.
«Hansat om külh, a ma ei tiiä, ku pall’o tulõ tihlovossi sinnä mano laskõ,» selet’ tsillokõnõ «ärimiis» murrõligult.
_______________________
Bussisõit
Vanast sõitsõ veidü busse, mi kävemi tihtsäle Vana-Koiola takah maal. Õdagu oll’ buss Põlvast alailma rahvast täüs, a teedä oll’, et Vanah-Koiolah lätt puul bussi tühäs. Mu esäl olliva bussijuhi tutva, tuulaol oll’ noil bussõl katusõveereh nigu reelingu. Vet sis tutvusõ kaudu sõitsõgi esä paari tõõsõ mehega üte piätüsevaihõ bussi katusõ pääl, sis tull’ maaha ja kobisi bussi.
Väljandu Ellen
Kooliao kildakõisi
Päält Rogosi mõisa kuuli (Ruusmäe 8-klassilinõ kuul) tull’ minnä Misso keskkuuli.
Tuu oll’ nigu kõõ lähemb ja tutvusõ olli kah seeh – direktris oll’ sääl uma uno Kraani Feliks.
Kukki ma tutvusõ poolõst ilmah parõmbat hinnet es saa, oll’ suguvõsa au tähtsä. Ütel Kraanil es passi kohki muial umma keskmäst haridust takah aia.
Vahtsõ kooli edimäne päiv naas’ pääle lahinguga «kotusõ peräst päävä all».
Hummogunõ buss tull’ varra, tuuperäst olli ma pia edimäne, kiä 9. klassi ussõst sisse sai ja muidoki võti kõõ perämädseh pingih platsi är.
Mõnõ ao peräst tulli ussõst sissõ «misso-mehe» ja üts näist ütel’, et ma istu timä kotusõ pääl. Ma olõ-i eloilmah ilma lahingulda alla andnu, nii naas’ki sõnasõda «kiä kedä?».
Kuna tuu kohegi es vii, sis läts’ asi vahtsidõ väeliike sissetuumisõs. Ennu (tuu oll’ ründäjä nimi) naas’ karmanist vedronõkla otsma ja lubasi mullõ «süsti tetä».
A inne ku tä tohtri mängmiseni jõudsõ, tei ma äkilidse pääleminegi – põhimõttõga, et miä kinni ei jää, saa kinni lüüdüs. Panni tälle kura käega säändse plaksi vasta nägemist, et täl sattõ nõgõl maaha ja nägo läts’ vereväs ku ladvaupin.
Ei tiiäki, kohe tu lahinguõnn mul viil käändünü olõs, a sõs tull’ klassijuhataja meile edimädse koolipäävä puhul õnnõ suuvma ja Ennul es jää muud üle, ku edimäste pinki istu.
Kavalus es avida
Misso kuuli käve ma liinibussiga. Nädäli olli internaadih.
Üts iispäiv bussi es tulõ. Meid Misso kuuli minejit oll’ mitu ja mõtlimi, et no läämi sis jalaga taa 11 kilomiitret.
Rehkendimi vällä, ku kipõstõ minnä, et füüsiga kontrolltüü tunni es jõudnu, a sporditunni alostusõs kohal olla.
Kihäline oll’ üts mu lemmiktunnõst. Oppaja Soomi Enn mõistsõ tunni nii huvitavas tetä, et sinnä õkva tahtsõt minnä ja kõkkõ üteh tetä. Õks vast tuuperäst sai umal aol suusasõiduh kolmõkõrdnõ meistritiitligi är tuud, ku ammõdikuuli edesi lätsi opma.
No a mitte tuust es taha ma kõnõlda, a hoobis õigõs aos tunni jõudmisõst.
Jõudsõmigi sis etteplaanitus aos peräle ja ollimi väega uhkõ uma kavalusõ üle. A rõõmu es olõ kavvas. Tull’ vällä, et tunni olli är vaihtõdu ja mi saimi õkva füüsiga kontrolltüü aos. Ega saatusõst ei päse.
Müürsepä Külli
Kirjuga lamp
Ku plastmass oll’ viil vastnõ värk, tulli puuti muudsa plastkuplitõga laelambi, näüdüsse panti nigu iks poodi lae ala rippu. Vet mõni jäi kavvõmbas saisma ja võtsõ tolmu külge, a kuigi lapilidsõlt. Vaihõl oll’ mustri ku maakaart pääl.
Tull’ sis üts naistõrahvas ja tahtsõ lampi osta. Müüjä nõst’ lambi leti pääle, a kundõ es olõ rahul: timä tahtsõ täpsele säändside kirjuga, nigu näüdüs oll’. Kaupmiis pidi sis häbelädse näoga as’a är seletämä, et tuu mustri om periselt tolm.
Väljandu Ellen
Pensi pääle minek
Lätsi vinne aol pensi pääle. Noorõmb tütär tull’ latsiga müüdäminnen mu poolõ. Mul olli kõik võiusaia taina kerkümän ja tei õkvalt vahvliid.
Latsõkõsõ kaiva ja küssevä: «Mis sa vanaimäkene nii rõõmus olõt?» Seleti latsilõ, et mul om sünnipäiv: «Ma nüüt inämb tüül ei käü, ma lää pensi pääle!» Latsõkõsõ ütli:«Ronigu ei kohegi, minkugi-i är kotust, mi tulõmi õdagu ka sullõ sünnüpääväle!»
Ojala Henni
| | Mis sa arvat? |
| Hüvä nõu: | | Maru hää ubinakuuk | | | 3 munna
1,5 klaasi tsukõrd
2 klaasi jahhu
tsipakõnõ soodat
üts sorts õlli kah
1,5 liitrit ubinatükke
Kõik kraam tulõ kokku sekä. Sis tulõ tainas panni pääle vaota ja pääle häste pall’u kaneeli tsiputa.
Kuuk ahju ja pia om valmis. Saa nii hää, et vii keele alla!
Kruusamäe Maimu
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
