| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Krutskiline vana judomiis | | | | Nutovi Mirjam |
| | | | | | Judotriinjä Lutsari Andres om ka kõva pillimiis: tepo lõõtsa mäng tä 30 aastakka. | | | | |
Judotriinjä Lutsari Andres (70) om sündünü 9. urbõkuul, samal pääväl omma sündünü ka kunstnik Michelangelo, kosmonaut Gagarin ja malõgeenius Fischer.
Lutsari Andrese käe alt omma vällä kasunu nii olümpiavõitja Pertelsoni Indrek ku ka parhillanõ nuur ja kimmähe tulõviguga Padari Martin.
Lutsar om Põlva kandi miis, pääle judo mõist tä suupilli ja tepo lõõtsa mängi ja ku vaia, tege pulmavanna kah.
Kukki sõa aigu oll’ Andres viil lats, mälehtäs tä õks sõajõhkruisi ja sakslaisi tulõkit. Või-olla tuuperäst, et õkva näide tulõkiga läts’ judomeistri esä Lutsari Jaan Eesti Leegionni. «Esäst ma mälehtä-i muud, ku et tä läts’ sõtta ja tõi iks suupille kodo ja saat’ apõlsiine. Esä oll’ mul viiuli- ja laulumiis, sääne õrnõmba hengega, egä püss tälle häste es passiki,» kõnõlõs Andres.
Sõaaol palli näide Tarto-elämine maaha ja nii tultigi terve perrega Kähri küllä Tammõ tallo elämä. Andres käve Tännässilmä ja Kiuma koolih, koh oll’ nii kimmäs vinne keele oppaja, et judomeistri mõist täämbädse pääväni häste vinne kiilt.
Spordipisiläse sai Lutsar üte kangõ odahiitjä Maiste Antsu käest. Paar aastakka opsõ Andres ka Tartoh Hugo Treffneri gümnaasiumih. «Ma kirodi nii häid kirändit, et oppaja Loog oll’ nõuh mu iist Treffneri opmisraha masma. Sis oll’ opminõ massulinõ – 150 rubla aastah. Mu kirändi silotegemisest lugi tä tervele klassilõ ette.»
A keskkuuli Lutsar tuugiperäst es lää. «Poiskõisi asi, ma tahtsõ iks imä mano ja nii lätsi ma Võro tüüstüstehnikummi. Sääl opsõ ma tisleri-tüüoppusõ ammõdi pääl,» seletäs Andres ja arvas esi, et parhilla mõist tä iks vast kergo är tetä.
Miis esi pidä hinnäst iks inämb spordimehes. Tä kõnõl’ mullõ sõbralidsõ olõgi ja kavala näoga, et ku tä Treffeneri kuuli läts’, sis tä pand’ kõigilõ suusatamisõh pikält är: koolih sai iks õga päiv neli kilomiitret suusõ pääl edesi-tagasi lastu, pääle tuu oll’ suvõl talotüü, miä tetti kõik üten vanaesä ja latsiga är.
Vanaesä olnu paroni sohilats
«Mu vanaesä Hendrik oll’ talo peremiis – tä olla ka külä kõgõ ausamb miis olnu,» ütles Andres. Vanaesäst oll’ külä pääl kõnõldu, et tä oll’ Sangastõ paroni sohilats. «Tuud ma tiiä-i täpsele, et kas oll’ Berg vai kiä. Ma esi ka tunnõ, et mul om iks paroni verd suunih,» seletäs Lutsar tõsitsõ näoga.
Saimi Andresega kokko suusapääliinah Otõpääl. Jutuajamisõ vaihõlõ tervüt’ tä kõva helüga ummi judo-latsi. Esi kõnõl’ samal aol, kuimuudu üts vai tõõnõ latsõkõnõ väega tubli om: tõtõlinõ oppajaheng. 1997. aastagal valitigi Lutsari Andres aasta oppajas, minevaasta sai täl 50 aastat spordioppaja oltus.
Judo-oppaja maailm omma latsõ, kiä saa-i ilma timäldä ja timä saa-i ilma latsilda. Viil pääle latsi võit kõnõlda hinnäst kaitsma opatuist miilitsist ja kaskadöörest filmin «Viimne reliikiva», koh Lutsar sai ummi ohtligõ trikke iist inämb rahha ku päätegeläne.
Ku inemine joba määndsegi as’a pääle sepp om, sis om kimmäs, et tä viil kümnele tõõsõlõ as’alõ ka sepp om. Andresele miildüs pääle judo väega ka pillimäng ja muusiga. Miis seletäs, et Põlva kandih olli nä üteh vele Tõnisõga iks õigõ tunnõdu mehe umi kontsõrtõ ja ülesastmiisiga.
Mängse keeletüt luku 400 kommunistile
Andres kõnõlõs, kuis tä umal aol võidupühä aigu keeledü pilliga keeletüt laulu mängse: «Berliinih olli judo Euroopa meistrivõistlusõ, sinnä oll’ kutsut telegatsioon: ümbre tsimmendist laudu istsõ 400 miist ja jõi viina. Sis tull’ äkki päätriinjä ja ütel’, et kulõ Lutsar, sa olõt sääne artist miis, või-olla tiit ka midägi. Ma olli hää meelega peri. Ega ma es tiiä, et suupill oll’ keelet pill. Mul oll’ 100 grammi kah seeh ja lätsigi mikrofoni mano ja ütli, et järgmäne lugu om kaotajilõ. Sis ma mänge keeledü pilliga keeledü luu «Eerika» ja lauli viil lõppu kah. Nii olli kõik 400 sõbralist kommunisti vaiki nigu sukk, mitte üts kässiplaksutaminõ es tulõ. Ma proomõ külh asja pästä, et mängi viil üte vinne luu lõppu, a es tulõ tuust inämb midägi. Ildampa küsüti, et Lutsar, midä sa külh mänge, sis ma ütli, et seo oll’ eesti rahvalaul saksa muudu.»
Lutsar om uma kümme aastat jutti Pärnuh suupillipidol käünü. Tä om sääl üteh maailmameistriga võiki mängnü ja eski eräle avvohinna saanu uma esimuudu ülesastmisõga, ku tä mängse soldanilaulõ ja pand’ hindäle esisugumaidsi mütse päähä.
Päält suupilli mõist Andres viil parmupilli ja tepo lõõtsa kah mängi. «Ma olli 40, ku ma tepo lõõtsa sai, ma olõs mängomeistri, ku ma olõs tuu pilli jo varramba saanu,» om Andresel hallõ.
Krutski- ja trikimiis
No tulõ jutus viil üts Andrese tarkus – tä om ka pulmavana olnu. «Mul om sääne asi, et ku ma olõ paari pandnu, sis kiäki eräle ei lää,» naard Andres ja ütles mano, et tuu om õnnõ jutt. Näütüses põimukuu säitsmendäl pääväl pand’ tä paari üte mehe, kedä tä pand’ tõist kõrda paari ja kiä võtt’ naist jo viiendät kõrda.
Krutskilidse meelega trikimiis om Andres terve elo olnu. Tarto ülikoolih lõpõt’ tä hoobiski akrobaatiga eräala. Sis oll’ sükäv Vinne aig ja judost es teedä viil pall’ond midägi. Lutsari päämine ala oll’ sambo, tuuh tä om neläkõrdnõ Eesti meistri.
Ku judost kõnõlõma naati, opsõ Andres tuu selges. «Sai Ameeriga uno käest raamatit ja säält ma sis kai, kuimuudu tuu judo käü,» seletäs Lutsar. Algusõh olli judo ja sambo võistlusõ mõlõmba, a ildampa jäi õnnõ judo.
Judomeistri löüd, et võitluskunsti oppamisõ man olõ-i kõgõ tähtsämb metäl, a inemise kasvataminõ. Et latsõst tulõsi ausa, terve ja kimmäs inemine. «Ku sa võistlõt ja hindäst kõik annat, sis sa võidat nigunii, selle et sa võidat nii esihinnäst, esiki ku sa muido kaotat.»
Lutsari Andrese meelest olõ-i kõtt, miä üle püksiveere ripus, tohtrõtiidüse ja inemise henge asi – tuu om iks suurõ rahakoti viga, kehvä süümiskõrra asi ja õllõjoobõrdamiisi tullõm. Tä soovitas kõigilõ ülearvo pall’o söönüile, et tulõ iks kaia, midä ja ku pall’o süvväs. Trenn om timä sõnno perrä õnnõ tervüse jaos, seo kaalust alla võtta avida-i.
Jo latsõst pääle võro kiilt kõnõlõma naanu Lutsar ütles: «Võromaa om lõõtspille maa, mu kodomaa, ma armasta Võromaad. Sääl om esiki õhk kodonõ. Ma tahasi, et kooli ei jääsi väikos ja teküsi keeleline, meeleline ja füüsiline uhkus ja tunnõtus uma maa üle.»
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1139.jpg&h=349&w=307","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=307,height=349"))
