| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Eesti päiv Vanan-Laitsnan |
Vanan-Laitsnan, miä täämbädsel pääväl jääs Läti riigi ala, peeti minevä puulpäävä eestläisi päivä. Istutõdi puid ja panti lilli tundmalda Eesti sõduri havva pääle, laulõti-tandsiti ja kullõldi sõnavõttõ. Vallamajan oll’ üllen ka Võro fotomehe Kotjuhi Dmitri pilte näütüs.
Eestläisi päävä kõrraldaja Prangli Jaan jäi pääväga inämb-vähämb rahulõ. Kokko tull’ üten esinejidega päält saa inemise. «Hää miil om tuust, et Eestimaalt olli tulnu mitte õnnõ kutsudu inemise, a oll’ ka niisama külärahvast Luutsnigust, Krabilt ja Missost,» ütel’ Prangli Jaan.
Prangli Jaani sõnno perrä oll’ kõgõ tähtsämb jutt, midä pääväl kõnõldi, tuu, et seo aastaga lõpust saa Eesti-Läti piirist vabalt üle kävvü. Sis saa jäl kõrda tetä vana tiiraa ja inämb Eestin, kas sis sugulaisi man vai poodin, kävvü.
Kas eestläse jääse Lätin eestläisis vai saava määndsegi ao peräst lätläisis? «Ega näid nii pall’o ei olõ siin, vana koolõsõ är, nii et tuu om küländ rassõ küsümüs. Mõnõ õks viil jääse, tuu om ka ettevõtmisõ küsümüs. Ku peetäs ummi juuri meelen, sis ma mõtlõ, et eestläse tast niipia viil är ei kao,» löüd’ Prangli Jaan.
UL
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
