Nummõr' 136 Põimukuu 28. päiv 2007 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Põlvan peeti luuduspito Uudissõ   Muinasjutu-laagri Kütioron   Kolm põlisrahvast sai kokko Vaskna veereh   Eesti päiv Vanan-Laitsnan Elo   Krutskiline vana judomiis   Kinolodi käve Võromaal Mehikuurmah   Hüvä nõu: Kuis saia kihvtitämäldä kardokat Märgotus   Latsõ muusika manu!   Mälbergi Meelis: esi tulõ tetä, virisemine ei avita! Kirä Peramäne külg     Kolm põlisrahvast sai kokko Vaskna veereh       Liivi naasõ panni Haani miihile kablakakmisõn häste vasta.       Puulpäävä, põimukuu 25. pääväl oll’ Vaskna järve õdagupuulsõh veereh haanimiihi iistvõtmisõl Liivi-, Seto- ja Haanimaa rahvidõ ütine kokkosaaminõ. Kokko tull’ uma 50 inemist, kiä pidi hinnäst põlisrahvas. Käüti Munamäe man, võistõldi kummi vinütämiseh, pilluti lindilülli, sõanuia ja kakuti kapla. Paiga pääl oll’ päiv läbi kõgõ inämb liivi nuuri naisi, kiä näütsi hindä põlist sitkust. Nii olli liivi näüdsigu pia kõgõ kimmämbä kummivinütäjä haani ja seto miihi kõrval. Häste panni liivi naasõ haanimiihile vasta ka kabla kakmisõn. Haanimaa umma rahvast käve päävä joosul hää suur hulk järve veerest läbi, kõik hiitse lindilülli ja pildsõ sõanuia. Munamäele minti üle Kunnu oro otsa ja Plaksimäe. Tetti ka Munamäkke juuskmisõ võistlus. Osa rahvast tull’ platsi jo riidi, nii käve terve riidine ku ka puulpääväne päiv üts kakkõmalda pillimäng. Liivlaisi siäh olli kimmä toropilli-, kandlõ-, viioli- ja vilepillimängjä. Haani rahva siäh olli lõõdsa, jembe (Aafriga trumm), didgeridoo (Austraalia aborigeene pill) ja parmupilli mängjä. Päivä küteti telk-savvusanna ja käüti tsuklõmah. Püüti ka esiessi muudu kuuritsaga kalla ja tetti uhhaad. Ku päiv läts’ mõtsa taadõ ja ilm pümmes kisk’, panti palama tulõpaku ja tulõ. Sis korju põlisrahvas kundi otsa ja sai üteh ellä Contra, Pöörädse Hirvõ ja Ilvesse Aapo loomingulõ. Päält kõrralikku sannah käümist tulti kokko haanimiihi pinokotta, koh mängiti pilli ja laulti. Haanimiihi päämiis Hollo Agu ütel’, õt päämine põhjus sääne sündmüs peris umast vabast aost ja rahakotist kõrralda om iks suur himo hoita umma kultuuri ja avita ka tõisil umma kultuuri ja perimüst hoita. «Ku taad kõkkõ naada ostma-müümä, sis kaos õigõ maik as’al är,» ütel’ Hollo. Haanimiihi plaan om, et põlisrahvidõ kokkosaaminõ võisi naada peripäiva tsõõri käümä, nii om järgmäne kokkosaaminõ jo tulõval suvõl setodõ kõrralda. Nutovi Mirjam Mis sa arvat?   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!