Nummõr' 58
Põimukuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs pitsitäs suuri perrit
  •  
  • Lainugrupp' avitas naisil rahha saia
  •  
  • Katussõ-oppus Karulan
  • Elo
     
  • Vüümeistre tüüldä ei jää
  •  
  • Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
  • Märgotus
     
  • Kuld vai elu?
  •  
  • Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
      
      
    Säädüs pitsitäs suuri perrit 
      
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
     
    Valitsus nakkas arotama plaani nõsta toimõtulõgitoetus 750 krooni pääle ja samal aol arvada latsiraha perre sissetulõgi sisse. Tuu as'a vasta omma latsirikka perre: perreühendüse saadi riidis riigile uma ettepanõgi, kuis võinu latsikasvatamist tukõ.
     
     «Latsiraha piässi külh jäämä toimõtulõgitoetusõst vällä,» löüd viie latsõ esä Liivaoja Meelis (36) Parksepäst. «Niigi om latsiga pere küländ rassõn saisun.»

    Timä pere saa-i toimõtulõgitoetust: Meelis om katlakütjä («ku 3000
    Liivaoja perren kasussõ 6–13-aastadsõ latsõ, esä palgast tulõ pere vaivalt ots-otsaga kokko. kuun kätte saa, om häste saadu!»), naanõ Ere (34) om tervüseviaga poja huuldaja ja perre
    sissetulõk' jääs prõlla umbõs 40 kruuni toimõtulõgipiirist ülespoolõ.
     
    «Kaotasõ perre, kinkal om pall'o latsi ja tüüle saia väega rassõ,» ütles Põlvamaa Latsirikkidõ Perride ühingü esimiis' Sulamägi Piitre, kiä esi kah toimõtulõkiga hädän. Tä oll' inne Põlva Piimän laojuhataja, a tuu tüü lõppi koondamisõ ja 60-protsendilidsõ tüüvõimõtusõga.

    Piitre kõnõlõs, et tervüs lupa-i saekaatrilõ tüüle minnä, a hing' kisk hoobis sots'aal'tüüd tegemä ja tõisi avitama. Tuud ammõtit tulõ aga pikält hindä karmani pääl oppi. Et Piitrel om naasõga säidse last, sis käü-i ka naanõ tüül –kiä sis latsilõ süvvä tiis, anomit ja rõivit mõsõs? Et perre sissetulõgi hulka arvatas ka vanaesä pendsion', midä vanaesä kül õnnõ hindäle hoit, sis saa-i Piitre pere toimõtulõgitoetust.
     
    Säädüs tüüle ei aja
     
    Sots'aal'ministeerium' om meediän tiatanu, et latsiraha arvatas sissetulõgi sisse selle, et vanõmba tüüle lähässi: sis olõssi palk pluss' latsiraha suurõmb ku toimõtulõgitoetus.

    «Kas tiiät, kallis inemine, ku pall'o olõ ma egäsugutsiide tüükotussidõ pääle kandidiir'nü? Ku saatki liinan 500 kruuni inämb, sis lätt raha sõidu pääle är!» ütles Liivaoja Meelis. A mõni tõnõ saa-i tuudki tüüd, miä Meelissel om.

    Ka valdu sots'aal'tüütäjä löüdvä, et sääne säädüs avida-i immä-essä tüüle aia. «Halv plaan',» löüd Võro valla sots'aal'tüü pääpets'älist' Pikkeri Maie, kelle vallan eläs 23 latsõrikast peret. Naist saa toimõtulõgitoetust 2–4 peret, kelle vanõmba vaivalt tüüd saava.

    «Mõnõn perren om tervüseviaga lats' ja imä saaki-i jo timä mant tüüle minnä, tõsõn perren om esä pens'onäär' jne,» seletäs 15 latsõrikka perrega Vahtsõliina valla sots'aal'nõunik Eensalu Kaja. «Noist latsivanõmbist, kiä meil toetust saava, olõ-i nigunii tüüleminejit.»

    Sulamägi Piitre ütles, et saa-i sundi vanõmbit tüüle, ku maalt tüülkäümine lätt kallimbas ku tuu miinimumpalk, midä tüü iist saias. Ku imäl om joba näütüses kuus'-säidse last, sis timä tüüleminegi peräst kannatas jäl pere.
     
    Säidsme latsõga imäle vanõmbapalk?
     
    Et pallodõl latsirikkil perril omma sama murrõ, sis omgi näil valitsusõlõ vahtsõnõ ettepanõk': säidsme ja inämbä latsõga perre vanõmb võissi saia vanõmbapalka.
    1700 inemisega Veriora valla sots'aal'nõunik Silla Laine löüd, et latsirikka imä võissi vanõmbapalka saia külh, sis jõvvassi tä ummi latsi kasvatamisõlõ pühendüdä. «A sis piässi külh vald saama otsusta, kinkalõ taad palka anda, muido mõni nakaski õnnõ taa peräst latsi mano tegemä,» löüd tä.

    Pikkeri Maie ütles, et ku vald saanu uma sõna üteldä, sis võissi joba viie latsõ imä vanõmbapalka saia.

    A Eensalu Kaja om tõist miilt. «Opitut abitust om meil niigi pall'o,» ütles tä. «Mu vanaimäl oll' 14 last, määnestki toetust tä es saa, käve tüül ja kõik' latsõ olli söödedü-kasvatõdu.»

    Veriora vallan om katõssa nellä ja inämbä latsõga peret. Pall'o om ütsikit latsiga immi, kiä nägevä perre toitmisõga pall'o vaiva. «Naasõ tegevä väega rassõt tüüd: nõstva hummogust õdaguni puiduvirman palkõ ja prussõ, a koton tulõ tõnõ tüüpäiv otsa,» kir'eldäs Silla Laine pall'odõ uma valla perreimmi ello. «Au näile inemiisile, a miä näide tervüsest saa?»

    Perre elässe inämbähe vaesuspiirile väega lähkül, toetust saava aga õnnõ paar' peret. «Toimõtulõgitoetust saava inämbüisi vanapoisi, joodigu, kedä mitte kiäki määndselegi tüüle ei taha,» selgitäs Silla Laine.

    Ka Eensalu Kaja ütles, et Vahtsõliina vallan saa toetust õnnõ kats' peret. Ülejäänü toetusõsaaja omma iks kah joodigutükü vai elo hammasrattidõ vahele jäänü inemise. A vahtsõnõ säädüs and joodigulõ kuun 250 kruuni inämb viinarahha, kuvvõ latsõga pere saa kuun inemise kottalõ mano õnnõ 18–19 kruuni.
     
    Latsilõ tahetas rahalda tüüvihkõ ja koolisüüki
     
    Sots'aal'tüütäjä ja perre omma seod miilt, et latsiga perre tohe-i kannata ja ku pelätäs, et latsirahha vanõmbidõ kurgust ala lätt, sis võissi raha peiu masmisõ asõmal olla latsil näütüses koolin rahalda süük' ja tüüvihu. «Mul lätt neli last kuuli, 1500 kruuni lätt õnnõ tüüvihkõ pääle!» kõnõlõs Liivaoja Meelis. «Koolitoetust andas 450 kruuni, tuu raha iist piät saama vähä värskembit rõivit, jalanõu, värvi, vihu...»
     
     
    Võro maakund:

    Nellä latsõga perrit – 150
    Naist saa toimõtulõgitoetust u. 33
    Viie ja inämbä latsõga perrit – 74
    Naist saa toimõtulõgitoetust u. 34
     
    Põlva maakund:

    Nellä latsõga perrit – 120
    Naist saa toimõtulõgitoetust u. 23
    Viie ja inämbä latsõga perrit – 54
    Naist saa toimõtulõgitoetust u. 12
     
    Lätte: Võro ja Põlva maavaltsus. Andmõ omma 01.07 saisuga.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Latsi päält massa-i koonõrda!
     
    Latsirikka perre olõ-i rahul valitsusõ plaaniga, mink perrä nõstõtasi toimõtulõgitoetus 750 krooni pääle ja samal aol arvatasi latsitoetus perre sissetulõgi sisse.

    Murõ om õigustõt: midä rohkõmb latsi, toda inämb om perrel oht vaesõs jäiä ja toda kimmämb, et imä jääs tüült är latsi iist hoolitsõma. Ku nellä latsõga perrist saava toimõtulõgitoetust nii üts' pere viiest, sis suurõmbist perrist joba üts' kolmõst.

    Sots'aal'tüütäjä tiidvä, et toimõtulõgitoetusõ saajist olõ-i tüüleminejit ja nä tugõva latsirikkidõ perride ettepanõkit, et vähämbält kuvvõ latsõ imä võissi saia vanõmbapalka. Selle, et ku nii suurõ perre imä tüüle lätt, om latsil tõistpiten halv – kiä tege söögi, kraam' tarri, mõsk katsa inemise rõiva ja anoma? Hääl mõttõl om õnnõ üts' aga: miä sis, ku jord'ost pereesä vanõmbapalga naasõ käest är võtt ja maaha juu?

    Tuuperäst toetas Uma Leht perride ja sots'aal'tüütäjide mõtõt, et latsi võinu avita innekõkkõ tuuga, et riik' mass kinni koolisöögi, tüüvihu, huviringi, spordivarustusõ jne. Tuudsamma kõnõl' joba latsi iist saisja Järvesoo Aino, a kullõ-õs joht kiäki!

    Lats' olõ-i tuun süüdü, ku timä vanõmba mõista-i elon läbi lüvvä. Ku riik' tugõnu aga latsõ haridusõ saamist, kasus timäst joba massumasja, kiä opitu ammõtiga uma perre är toit.

    Tuu plaanit säädüs pand viil murõt tundma ka joodikidõ peräst: joodik nakkas saama 50 protsenti inämb puhast rahha, miä saa niimuudu tä tervüsest, ku tä juu seo iist ka 50 protsenti inämb viina? Võissi märki tuudki, et äkki anda joodikilõ osa toimõtulõgitoetusõ asõmal hoobis söögipakikõnõ: makarooni, jahu, õli, tsukur' jms.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Tulõvadsõlõ olümpiäle läävä sammamuudu neo kaabagu ja laiskvorsti!

    Spordimiis' Noolõ Erki Eesti spordi- ammõtnikõst (EPL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!