Nummõr' 134 Hainakuu 31. päiv 2007 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Urvastõ kihlkunnapäävä Uudissõ   Kaika suvõülikuul peetäs Ruusa koolimajan   Pillipiknik ja käsitüüpäiv Süvähavval   Tulõ Räpinä kihlkunna sugupuiõ näütüs   Kanepi rahvas saa saina seest rahha võtta. Elo   Kohu Silvi tege kokaraamatit   Hainakuu oll’ pulmakuu   Hindäl är proovit edesitõmmada lambaaid Märgotus   Kuis talumiis puhada saa   Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ Kirä Perämäne külg       Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ   26.–29. hainakuul oll’ Villändin folk. Seo aastaga pido teema oll’ kõrralaul (regilaul). Uma Leht käve sääl ja sai nätä mitmit võrokõisi. Võrokõsõ, kinkast tan juttu tulõ, olli köüdedü pido teema – kõrralaulu – vällätuumisõ, ettekandmisõ ja oppamisõga. Võrokõisi oll’ tan muidoki viil, kõigiga es jõvva lihtsäle juttu tetä.       Noormaa Tarmo, festivali programmipäälik       Midä programmipääliku tüü tähendäs?   Taa om nigu malõmäng – väiku tiimiga vällävalit esinejä tulõ festivalilõ kutsu, näidega kõik kokko leppü ja sõs festivali nelä päävä pääle ilosahe är panda. Egäüts piät uma kotussõ pääle passma. Ku programmipäälik om võrokõnõ, kas sis om ka inämb võrokõisi esinemän? Või jo olla, et om, selle et esinejit kutsutas õks säändsit, kinkast esi midägi tiiät ja piät. Ja Võromaa muusikit tiiä ma muidoki parõmbahe.       Soonõ Mihkli, kiä laul kõrralaulupundin Tsõdsõpujaleelo, kolisi uma rahvamuusikust naasõ Kati ja tütre Madliga är Võromaalõ Kärgulahe.       Mille ti Kärgulahe elämä lätsiti?   Es kannata inämb liinan ellä. Ja no, ku Kärgulahe jo är kolitu, ei kannata inämb liina minnä (naardva).           Kalla Urmas, üte miihilaulu tüütarõ vidäjä       Mille sa miihilaulutarrõ naisi ei lupa?   A ma ei olõ näid kiildnü. Festivali kõrraldaja omma taa as’a niimuudu säädnü. Mu meelest võissi täämbä külh naisi mano lupa ja miihiga umavaihõl laulminõ võinu olla määneki eräle tegemine mändsengi muun ku festivali õhkkunnan. A olkõ sõs seokõrd niimuudu.   Määndse laulu miihile hariligult inämb miildüse?   Viie poolõst truksamba, sändse, kon saat jalaga üten lüvvä. Sõa-, viina- ja kõrdsilaulu ja muidoki laulu naisist.       Roose Celia, festivali kõrralaulupesä imänd (pildi pääl aja juttu legendaarsõ kõrralaulu-härgütäjä Tormise Veljo ja üte latsõga).       Celia om Võromaa naisiga jo mõni aig umas rõõmus kuun laulman käünü. Tan saa egäüts iist üteldä, lauljil om hää ja vaba olõminõ. Mille teil, Võromaa naisi pundil, sääne nimi, «Võromaa lauluimändi nisõrdus», om? Nisõrdus tähendäs nihet, nikastust ja tegeligult omgi taa festivalilõ vällätulõminõ kõrvalõminek mi harinust laulukeskkunnast. Meil omma kaalan sildi «Esineja», a mi meelest käü-i esinemine kõrralaulu laulmisõga sukugi kokko. Taast regilaulupesäst püvvämigi mi esinemise õhkkunna hoita nii kavvõn ku võimalik. Miihile om vällä kuulutõt miihilaulutarõ õnnõ miihile. Kas ti es taha laulutarrõ õnnõ naisilõ tetä? Tahtsõmi külh, vaihõpääl om säänest naasõ-umavaihõl olõmist väega vaia. A mi löüdsemi, et festival olõ-i tuu jaos õigõ kotus. Inämbüs inemiisi om taaha tulnu üten perriga ja tahtva kuun olla ja laulda. Las tuu naisiga umavaihõl laulminõ jääs kodotsõmpa õhkkunda.   Küsse Ojari Triinu   Mis sa arvat?   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!