Nummõr' 134
Hainakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Urvastõ kihlkunnapäävä
  • Uudissõ
     
  • Kaika suvõülikuul peetäs Ruusa koolimajan
  •  
  • Pillipiknik ja käsitüüpäiv Süvähavval
  •  
  • Tulõ Räpinä kihlkunna sugupuiõ näütüs
  •  
  • Kanepi rahvas saa saina seest rahha võtta.
  • Elo
     
  • Kohu Silvi tege kokaraamatit
  •  
  • Hainakuu oll’ pulmakuu
  •  
  • Hindäl är proovit edesitõmmada lambaaid
  • Märgotus
     
  • Kuis talumiis puhada saa
  •  
  • Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ
     
    26.–29. hainakuul oll’ Villändin folk. Seo aastaga pido teema oll’ kõrralaul (regilaul). Uma Leht käve sääl ja sai nätä mitmit võrokõisi. Võrokõsõ, kinkast tan juttu tulõ, olli köüdedü pido teema – kõrralaulu – vällätuumisõ, ettekandmisõ ja oppamisõga. Võrokõisi oll’ tan muidoki viil, kõigiga es jõvva lihtsäle juttu tetä.
      
     
    Noormaa Tarmo, festivali programmipäälik 
      
    Midä programmipääliku tüü tähendäs?
     
    Taa om nigu malõmäng – väiku tiimiga vällävalit esinejä tulõ festivalilõ kutsu, näidega kõik kokko leppü ja sõs festivali nelä päävä pääle ilosahe är panda. Egäüts piät uma kotussõ pääle passma.

    Ku programmipäälik om võrokõnõ, kas sis om ka inämb võrokõisi esinemän?
    Või jo olla, et om, selle et esinejit kutsutas õks säändsit, kinkast esi midägi tiiät ja piät. Ja Võromaa muusikit tiiä ma muidoki parõmbahe.
     
     
     
    Soonõ Mihkli, kiä laul kõrralaulupundin Tsõdsõpujaleelo, kolisi uma rahvamuusikust naasõ Kati ja tütre Madliga är Võromaalõ Kärgulahe. 
      
    Mille ti Kärgulahe elämä lätsiti?
     
    Es kannata inämb liinan ellä. Ja no, ku Kärgulahe jo är kolitu, ei kannata inämb liina minnä (naardva).
     
     
      
     
    Kalla Urmas, üte miihilaulu tüütarõ vidäjä 
      
    Mille sa miihilaulutarrõ naisi ei lupa?
     
    A ma ei olõ näid kiildnü. Festivali kõrraldaja omma taa as’a niimuudu säädnü.
    Mu meelest võissi täämbä külh naisi mano lupa ja miihiga umavaihõl laulminõ võinu olla määneki eräle tegemine mändsengi muun ku festivali õhkkunnan. A olkõ sõs seokõrd niimuudu.
     
    Määndse laulu miihile hariligult inämb miildüse?
     
    Viie poolõst truksamba, sändse, kon saat jalaga üten lüvvä. Sõa-, viina- ja kõrdsilaulu ja muidoki laulu naisist.

      
     
    Roose Celia, festivali kõrralaulupesä imänd (pildi pääl aja juttu legendaarsõ kõrralaulu-härgütäjä Tormise Veljo ja üte latsõga). 
      
    Celia om Võromaa naisiga jo mõni aig umas rõõmus kuun laulman käünü. Tan saa egäüts iist üteldä, lauljil om hää ja vaba olõminõ.

    Mille teil, Võromaa naisi pundil, sääne nimi, «Võromaa lauluimändi nisõrdus», om?

    Nisõrdus tähendäs nihet, nikastust ja tegeligult omgi taa festivalilõ vällätulõminõ kõrvalõminek mi harinust laulukeskkunnast.

    Meil omma kaalan sildi «Esineja», a mi meelest käü-i esinemine kõrralaulu laulmisõga sukugi kokko.

    Taast regilaulupesäst püvvämigi mi esinemise õhkkunna hoita nii kavvõn ku võimalik.

    Miihile om vällä kuulutõt miihilaulutarõ õnnõ miihile. Kas ti es taha laulutarrõ õnnõ naisilõ tetä?

    Tahtsõmi külh, vaihõpääl om säänest naasõ-umavaihõl olõmist väega vaia. A mi löüdsemi, et festival olõ-i tuu jaos õigõ kotus.

    Inämbüs inemiisi om taaha tulnu üten perriga ja tahtva kuun olla ja laulda. Las tuu naisiga umavaihõl laulminõ jääs kodotsõmpa õhkkunda.
     
    Küsse Ojari Triinu
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!