| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kuis talumiis puhada saa | | | | 300 kruuni päävän lövvät iks, et veidü puhkust võtta |
| | | | | | Sootsi Andres, Võromaa talopidäjide liidu juht | | | | |
Mi kandi talupidäjä omma kõvva huvvi tundnu, kuis hindäle asõndustalunikku saia, et veidükesegi puhada. Seo aasta tõsõst poolõst saagi riigi abiga säändse abilidsõ hulga veidembä raha iist ku inne.
Taluliit sai katõ aasta iist Euroliidu raha abiga käümä tougada talupidäjide asõndüs-teenistüse. Võru, Põlva ja Valga maakunnan juht taad ettevõtmist Võrumaa talupidäjide liit.
Kõgõpääst saiva asõndustüütäjä kõrraligu oppusõ – nõuka-aigsõ tagapõh’aga inemise saiva nätä vahtsõmba ao lauda-tehnoloogiat ja tüüvõttit, kävvü tallõn har’otaman ja sõs tüüga pääle naada.
Asõndus-tüüliisi om väega vaia. Hädä om rohkõmb tuun, kuis löüdä pasvit inemiisi. Parhilla om mi kandin õnnõ kats inemist, kes omma kooli läbi käünü ja papridõga lõpõtanu: Piiri Tuuli Rõugõ kandist ja Koitsaarõ Sirje Põlva kandist.
Talunigul hindäl tulõ näide tüüjou iist massa 40 kruuni tunnist, nii 300 kruuni päiv. Tuu ei olõ nii hull, et mõni päiv aastan avitajat pruuki.
Kotusõtäütjä palk om üten massõga 100 krooni tunn. Muido ei mängi vällä kah – et täämbä kõrralist inemist saia, piät palk hää olõma.
Et katõst inemisest õks avida-i, tahami süküskuul tetä vahtsõ oppusõ-tsõõri ja vahtsõt muudu. Seenimaani olli oppusõ Türil, seokõrd teemi paiga pääl ja har’otamisõ jaos lövvämi kah tansaman nüsmiskar’a ja lambafarmi. Tsiakasvatusõ har’otamist läävä opja tegemä Olustverre, kos om koolil seoilmaaignõ tsiafarm.
Nii vast õnnistus rohkõmb inemiisi löüdä, ku ei piä opmisõ aos pikäs aos kotust är minemä. Väega olnu vaia, et ka mehe tulnu – meesterahvidõ perrä om suur nõudminõ.
Ku naistõrahva võiva süütä ja nüssä, sõs miihi saanu massinidõ pääle vällä opada.
Talumiihi tahtmisõ omma muiduki väega suurõ. Mu kandin Rõugõn omma talumehe pruuvnu asõndust jo aastit – meil oll’ vallan sääne pilootprojekt – ja omma selges saanu, et asõndaja olõ-i imeinemine. Sa saa-i nõuda, et tä tege kõiki asju täpsele nii, nigu sa esi tiit.
Tuuperäst piät talumehe-puulnõ juhendaminõ kah väega hää olõma. Inne ku kotust är läät, piät kotusõtäütjäle jätmä oppusõ. Taanin kaimi, et oll’ peris kirja pant, määndsile lehmile tohtõrdamist vaia om jne. Nii peris ei olõ, et kotusõtäütjä tulõ tallu ja kaegu esi, kuis toimõ saa.
A õks om hää, et riik säänest asja tugõ. Viil tugõ riik tuud, et talu saanu ammõdikuulõ opilaisi praktikalõ võtta. Nõudmist om parhilla rohkõmb ku pakutas. Ma esiki jäi seo aasta ildas – lätsi lehekuul Vanna-Antsladõ kõnõlõma, et kas om kedägi vällä pakku ja üteldi, et kõrralikkõ inämb ei olõ.
Maal om tüüjõupuudus ja kes ammõdikuulõn vähägi tegejä poisi omma, omma suvõs är tööle võedu. Tõisipiten om nuuri tüü pääle kaeminõ kah nigu om. Kes om valmis tõsist tüüd tegemä, noid tükis veidü olõma. Paku sõs palka määnest tahat.
Mul om Rõugõ vallan taimikasvatustalu ja olõ egäsugutsit juhutüüliisi pruuknu. Sakõst omma hädäs viina-, naisi- ja muu via. Piät kavval olõma, et noidõga toimõ tulla.
Esi olõ puhada saanu külh, tiit nuu kihvtitämise ja as’a är ja saat iks mõnõ päävä võtta hindäle. Eläjäkasvatajil om muiduki rassõmb, esieränis mi kandin, kos pall’u omma 10-20 lehmä pidäjä ja uma perrega tegevä. Nal’alt iks kotust vällä ei saa.
Väikeisil talunigõl om hulga häti ja taluliit püüd kah iks avita. Suurõmb jagu pruuv vanna muudu edesi laskõ ja ütles, et ku riik tugõ, sõs tugõ. A esi saat kah iks ummi asjo kohenda: riik mass näütüses kinni ¾ nõvvuandmistoetusõst. Egä talu, kes vähägi taht ellu jäiä, pidänu tuud pruukma. Üten nõvvuandjaga märkmä, pall’u om massinit, maad, huunit ja esieränis tähtsä, kas latsõ nakkasõ tegemä vai ei. Tulõs pitä plaan, mis tetä, et talu saanu jovvulidsõs ja kas tuu esiki toe abiga ülepää võimalik om.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
