Nummõr' 134
Hainakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Urvastõ kihlkunnapäävä
  • Uudissõ
     
  • Kaika suvõülikuul peetäs Ruusa koolimajan
  •  
  • Pillipiknik ja käsitüüpäiv Süvähavval
  •  
  • Tulõ Räpinä kihlkunna sugupuiõ näütüs
  •  
  • Kanepi rahvas saa saina seest rahha võtta.
  • Elo
     
  • Kohu Silvi tege kokaraamatit
  •  
  • Hainakuu oll’ pulmakuu
  •  
  • Hindäl är proovit edesitõmmada lambaaid
  • Märgotus
     
  • Kuis talumiis puhada saa
  •  
  • Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Hindäl är proovit edesitõmmada lambaaid
     
    Mandli Sulõv
      
     
      
    Parhillatsõs aos om pall’odõl jo hain tettü ja nuur ätäl kasuman. Või-olla ei olõ mõnõl kõrralist kar’apinni. A lamba omma olõman ja näid piät kuigi üte kotussõ pääl hoitma.

    Muidoki om lambit võimalik ketitä. Ku vana lamba omma ketin, sõs tsile ei lää kohegi. Vai mine sa tiiä. Äkki ommaki aiavilän, ku aida kah iin olõ-i.

    Mille ma taad kiroda? Tuuperäst, et opada, kuis tetä lambilõ edesitõmmada kar’aaid.

    Tuu tähendäs, et ku om kümnepääline kari, sõs kuvvõ miitre pikkust ja viis miitret lakja aida tulõsi edesi tõmmada paari tunni takast. Aia jago. Ku om kõrralinõ ätäl.

    Niimuudu saami lambilõ är süütä kõik talvõs niidedü hainamaa ädälä.

    Sändse aiaga ei olõ murõt, lamba saava kõrralidsõ kõtutävve ja esi võit kah är kävvü.

    Olõ-i vaia pelädä, et midägi halva juhtus.

    Nüüt aia tegemise mano.

    Om vaia tetä neli aia ossa. Kats kuvvõ ja kats viie miitre pikkust juppi.

    Pikembä jupi omma edesitõmbamisõ jaos ja lühkümbä, külgmidse, hoitva aida kuun.

    Mõtsast tulõ kaia säändse kuusõ, mis kõlbasi roovikis. Roovigu piät olõma sändse, nigu nuu, miä pandas rõugulõ varbsaibidõ vaihõlõ. Ku nä är kuiosõ, omma nä kerge, kõva ja ei pelgä vihma kah väega.

    Edesitõmmada tüvepuulnõ ots või olla suusa muudu. Ku mõtsast otsi, lövvüse külh säändse kuusõ, midä lätt vaia õnnõ kats tükkü.

    Aia osa tegemine käü nii, et tulõ tetä tarõndus (sõrestik). Tu tähendäs, et poolõtõsõmiitrelidse võrkaia jaos lüvvä nukast nukka kaldroovigu nakluga kinni.

    Otsõhe tapiga pantu tugiposti tulõ roovikist kümme sentimiitret sissepoolõ panda. Sis om peräst alumiintraadiga hää näid kokko köütä.

    Kässile om kerge pruuki vanna elektriliini mitmõkeerulist alumiintraati, et kar’aaida köüten traadi lakja ei lääsi. Noid komplektõ lätt vaia katõsa tükkü.

    Tegeligult kulus kokkoköüten tuu aiapuulnõ traat, kost lambit õdagu vällä lastas, et nä lauta aia.

    Aida ei olõ mõtõt lambit üüses jättä. Mine sa tiiä, liigus mõni susi, hirmutas lambit ja sõs võiva rüselüsega viil aia kah är lahku. Pahandust ku pall’o.

    Aia tegemisel või pruuki akutrelli kruvvõ sisse käändmises. Vanastõ säänest asja es olõ. Võrgu man tulõ tarvita v- kujoga ilma pääldä kõvõraskäänetüisi naklu.

    Niimuudu saa valmis tetä kõik neli aia ossa. Aiajupi saamiki nukõst alumiintraadiga kinni köütä.

    Olõ esi uma katskümmend aastakka tagasi säänest aida pruuknu. Õigustas hinnäst väega häste är. Vast jõvvati viil hää päälenakkamisõ puhul säänest edesitõmmada aida pruuki.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!