| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Kohu Silvi tege kokaraamatit | | Valpri Liina | |
| | | | Kohu Silvi müü ummi raamatit pääas’aligult laatu pääl, ka Võro folkloorifestivali aigu läts’ äri väega häste. | | | |
Setomaa juuriga Kohu Silvi (64) Tartust om viistõist aastakka vällä andnu kokaraamatit. Seo aoga om täl näid valmis saanu kümme.
Timahava ilmu ütsäle väikulõ kokaraamatulõ lisas suurõmbidõ kaasiga «Hoidistaja käsiraamat». Tuud ja mitut varrampa välläannõtut raamatut sai osta Võru folkloorifestivali laadu pääl, kon Silvi uma tõõsõpoolõ Andresega möömän oll’.
«Katõ raamatuga om pall’o vaiva olnu: «Rootsi laua» ja «Hoidistaja käsiraamatuga». Kummagi raamadu pääle sai pantus kolm süküst ja talvõ. Suvõl olõ-i aigu arvudi takan istu,» tunnist’ Silvi, ku ollimi hinnäst jutuajamisõs tsipa kõrvalõ tõmmanu.
«Hoidistaja käsiraamatu» kaasi vaihõl om 350 retsepti – nii ammutunnõtut ku vahtsõt ja põnõvat. Pall’o naist om uma perre pääl är proovit. Pääle tuu egäsugutsit pernaasõtarkuisi.
Silvi esi om kangõ hoidussidõ sissetegejä. Parhilla om täl suur kasvumaja ja kõrralinõ mar’aaid Aadami külän, kon tä om kümme aastat elänü.
«A ma olõ hinnäst ka koolitanu. Ilma koolitamalda ei saa kuigi,» ütel’ Silvi. Tukõ löüd tä umast raamadukogust, kon om kokaraamatit saksa, inglüse ja vinne keelen. Saksamaalt om tälle näid toonu tohtrist poig Urmas.
Umma kirästüst OÜ Ata-raamat (Silvile timä sõpru pant nime «ataman» perrä) pidä Silvi üleväl ütsindä: toimõndas, lugõ viaparandust, kujundas ni tege ka raamadupidämise tüü.
«Ku «Rootsi lauda» tei, pallõlsi appi Tartu etiketikooli oppaja Silmä Tiiu, kiä õkva küsse, kuis ma julksi säänest tüüd ette võtta. Ütli tälle, et rummal iks om julgõ. A ku asi om käsile võet, tulõ är tetä!»
Julgusõ uma kirästüs tetä and’ ka pikäaolinõ inneskine tüü: neli aastakka Valgusõ tehniline toimõndaja, sõs 29 aastakka kirästüsen Eesti Raamat Tartu osakunna juhataja. «Kokaraamatit naksi kirotama, ku Vinne aig otsa sai. Põlidsõ kirästüse inemisenä tiiä tuud, midä raamatust tahetas. Mul omma lihtsä retsepti. Olõ pall’o kittä saanu,» kõnõlõs Kohu Silvi.
Raamatidõga käü Kohu-paar laatu pääl. Kimmäle tahetas minnä Seto kuningriigi pääväle. Süküs tuu hindäga üten laadu Palamusõl.
«Palamusõ laadul ost’ üts miis raamadu «Soolased hoidised» ja lubasi retsepte perrä pruuvi. Naanõ tä kõrval tõmmas’ nõna vingu: noh, tuud mi viil kaemi... A aastaga peräst tull’ Palamusõl tuusama miis mu mano ja kitte, et kõik tull’ häste vällä. Ja lubasi purkõlõ silte pääle kirota tuu leheküle numbri, kost retsept peri om!» tulõt’ Silvi naarulidsõlt miilde.
Miis passis häste müügimehes
Silvi kõnõlõs, et kimmüst timä tüün and pere. Miist Andrest (67) sai jutun jo nimmat. Inneskidse bussijuhina om tä inemiisiga hüvä läbikäüjä ja passis Silvi kõrvalõ müügimehes väega häste.
Poig Urmas (45), ammõdi perrä Lõuna-Eesti häirekeskusõ meditsiiniteenistüse juht, ni minni Riina (45) mõistva köögin tallita.
«Latsõlatsõ omma jo suurõ. Maarja lätt sügüse gümnaasiummi. Kristjan lõpõt’ keväja gümnaasiumi, tahtsõ ehitüskunsti opma minnä, saa-s sisse. Lubasi nika pruuvi, ku sisse saa. Tä om meil päähäkäänetäv nigu ma esiki,» kõnõl’ vanaimä Silvi.
Kas või ka vahtsit kokaraamatit uuta? «Tüüd om maal suvõl nigu Märä mõisan. Ku ma julgõ mõnõ kokaraamadu kirotamisõ ette võtta, tulõ sügüseni uuta,» arvas küsümise pääle Kohu Silvi.
| |
Tomadi-papriga kastõ | | | | Vaia om: 1 kg kütsit tomatit, 1kg paprigakõtru, 1 kg sibulit, 40 g suula, 60 g tsukõrd.
Tomadi ja papriga tükes lõiku, sibula hakki. Kiitä ja sekä väiku tulõ pääl 50 minotit, pääle tuud läbi tsõgla hõõru.
Mano panda suul, tsukõr ja kiitä nika, ku segu om paks. Kuna kastõ või põhja võtta, tulõ segämisega väega hoolõn olla.
Inne kiitmise lõppu kontrolli, kas suula om paras.
Kuum kastõ kipõlt ülekuumutõduisi purkõ sisse nõsta ja kaas pääle käändä.
Kohu Silvi raamatust «Hoidistaja käsiraamat», Tartu 2007
| | Mis sa arvat? | |
|
|
|