Nummõr' 134
Hainakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Urvastõ kihlkunnapäävä
  • Uudissõ
     
  • Kaika suvõülikuul peetäs Ruusa koolimajan
  •  
  • Pillipiknik ja käsitüüpäiv Süvähavval
  •  
  • Tulõ Räpinä kihlkunna sugupuiõ näütüs
  •  
  • Kanepi rahvas saa saina seest rahha võtta.
  • Elo
     
  • Kohu Silvi tege kokaraamatit
  •  
  • Hainakuu oll’ pulmakuu
  •  
  • Hindäl är proovit edesitõmmada lambaaid
  • Märgotus
     
  • Kuis talumiis puhada saa
  •  
  • Võrokõsõ olli Villändi folgipidol kõva asjalidsõ
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Urvastõ kihlkunnapäävä
     
    Saarõ Evar
        
     
     
    Urvastõ kihlkunnapäivi perämäne pido oll’ pühäpäävä õdagu Osola Harjumäel. Kuigi vahepääl sattõ väega kõvastõ vihma, tull’ uma kihlkunna pito pidämä väega pall’o rahvast.
     
    Minevä nädälivaihtusõ peeti joba ütsändät kõrda Urvastõ kihlkunna päivi. Üritüisi oll’ üle vana kihlkunna, täämbädsin Antsla, Urvastõ ja Sõmmõrpalo valdun.

    Urvastõ kihlkund om niipall’o vana, et timä edimäne nimmämine 1477. aastal ei tähendä õigõlõ midägi. Egal puul parhilladsõ vana Võromaa pääl es pruugi inne sakslaisi tulõkit 13. aastasaal kihlkundõ olõman ollaki, a Urvastõn arvada iks oll’. Määndse nime all, tuud ei saa ütski üldä, selle et Urvastõ esi om edimält olnu küländ väiku mõisa nimi, miä om maakeelen külge jäänü keskaol ehitet kerikulõ. Ütel meelel oldas säändsen as’an, et Urvastõ kihlkunna jago käve muistidsõl aol Uandimaa ala.

    Urvastõ kihlkunna piiri 19. aastasaa saisuga omma rahvalõ küländ häste teedä, selle et Urvastõ ja Sõmmõrpalo vald jääse inämb-vähämb noidõ piire sisse ja Antsla vallan om jo Vana-Antsla mõisavalla aost olõman kimmäs tiidmine, et Kaika kant käü Karula kihlkunna ala. A Urvastõ kihlkunna Annõmõisa ja Truuta kolka parhilladsõ urvastõlisõ inämb nigu umas pitä ei taha.

    Urvastõ kihlkunna meelelaad om veidükese tõistõ ku hummugu puul Võromaal. Joba 18. aastasaal käve tast lajalt üle hernhuutlus, usuliikminõ, miä pidä üle kõgõ nägejäs saamisõst, käsk keeldä rõõmu ja võtta umas hallõt miilt Õnnistegijä kannatuisi peräst, lukõ pühäkirja ja uma pääga perrä märki, kuimuudu põrgust päsedä. Tuust usuherätüse liikmisõst om peri lajalt levinü kirätundminõ ja suuv umma ellu kõgõ ümbre säädi.

    Vahtsõnõ või olla ka häste är unõtõt vana, tuuperäst omma seoilmaaigsõ liikmisõ luudusliku eloviie, vana kultuuriperändüse ja võro keele hoitmisõ poolõ Urvastõ rahvalõ küländ häste meeleperi. Kerikut avvustadas, a ku maausust om pall’o kõnõlama naatu, sõs köüt ka Urvastõ inemine puuossa külge n’artsukõsõ vai ütles Pühäle jõõlõ müüdeminnen tervüisi.

    Urvastõ kihlkunda om jaetu hatokolgas – Vana-Antsla –, ja mustukõisi nukas: Vaabina, Liinamäe, Kärgula ja Sõmmõrpalo. Tuu tullõv rahvarõividõ värmist, hantsmamehe kanni vannamuudu hahka, a sõmmõrpalokõsõ käve joba moodu perrä musta kuubaga ümbre.

    Ka võro keele paigapääline pruuk erines üten kihlkunna otsan tõsõst peris pall’o. Sõmmõrpalo valda Tinnipalu vahelõ saassi suurõtii viirde üles säädi käelavva, kon ütte suunda näütäs «Võromaa» ja tõistõ «Võrumaa».

    Ku saarlasõ omma üle Eesti selges tetä sutnu, et õdagupoolidse näist kõnõlasõ õ asõmal ö, hummugupoolidsõ ei kõnõla joht nii ja ku kiäki nätä taht, võiva nä är näüdädä hainamaa, kost tuu õ ja ö piir juusk, sõs võrokõsõ võinu kah uma o ja u piiri küläliisi jaos huvvi pakvalt vällä mängi.

    A tuu, et Urvastõn iks terve kihlkunna päivi ja pitõ tetäs, võinu olla iinkujus kõikilõ Võromaa nukkõlõ.

    Ega sõs võimupiiri ja tuu, kohe inemise tüühü käävä vai kohe kuuli latsõ pantasõ, ei määrä seo ilma aigu inämb midägi, ku küstäs, kohe kiäki henge poolõst kuuluda taht. Tuu jaos omma kihlkunna kõgõ olõman ja olõssi hää, ku uma kihlkunna vana kuulsus egal puul kodokandi tundõ hääs tüühü pantasi.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Bussijuhi inne sõitu puhkma!
     
    Ei olõ harva nuu kõrra, ku politsei uudissist kuulõt, et jälki om mõni bussijuht pur’on pääga sõitmisõga vahelõ jäänü.

    Tuu om kül no sääne asi, midä olla ei tohesi. Või jo arvo saia, et bussijuhtõs palgatas vahtsit inemiisi, selle et pall’o omma vällämaalõ tüüle lännü, a säändsen as’an piät olõma selge kõrd. Bussijuht sõida-i ütsindä, tä vidä inemiisi. Ja tuu om sääne vastutus, et ka harva ei või pur’on bussijuhtõ trehvädä.

    Tegeligult om sääne puhkmismassin olõman, midä saa bussi vai auto külge panda. Tuu om sääne aparaat, et massin lää-i inne käümä, ku juht toro sisse puhknu om ja tuu õhk, midä tä vällä puhk, puhas om. Tuu massin muidogi mass, a ega tä lõpmalda kallis kah ei olõ, suurõmba kogussõ päält saa vast hinda kah kaubõlda. Mu meelest pidänü kõigil massindõl, minka võõrit inemiisi veetäs, sääne aparaat pääl olõma.

    Rahvas naard egäsugumaidsi euronõudmiisi vällä. A om säändsit kotussit, kon pidänügi inämb nõudma. Ja ku rahvas mi valitsust ei usu, võinuki tuu nõudja tõtõst Euroliit olla.

    Kirodagi no umast soovist. Hää Euroliit! Olõ nii kinä ja tii sääne nõudminõ, et kõiki bussõ ja taksodõ pääl olnu sääne aparaat, miä lasõ-i pur’on juhil massinaga sõita.

    Vast võtt Brüssel mu palvõkirja lukõ.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!