Nummõr' 133
Hainakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pästemassin joud kipõlt
  • Uudissõ
     
  • Kas Haanist tetäs Otõpää?
  •  
  • Võro liin täüs muusikat ja tandsu
  •  
  • Perimüskultuuri suvõkuul koolilatsilõ
  •  
  • Põlgastõ kuul sai ökoremondit tarõ
  • Elo
     
  • Põllumiihi päiv Vahtsõliinah
  •  
  • Koloraado mardik ja sitasitik
  •  
  • Sugupuiõ-uurja sai kokko Rõugõn
  • Märgotus
     
  • Olõmi luudusõ sõbra
  •  
  • Treimuti Ruth: sebrat om vast lihtsämb perrä tetä ku kõivu!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Olõmi luudusõ sõbra
     
    Lõuna-Eesti turismitegijil, kiä luudust hoitva, võinu olla uma märk
     
    Kärgenbergi Helina, luudusõkaitsja 
      
    Suvi om õks tuu aig, ku inemine taht hinnäst talvõst vällä puhada ja patareid laati. Nigu välisturism om suurõn huun ja pakutas kõrrast inämb odavampa vällamaale puhkama minekit, nii om ka turism Eesti seen kasunu kõva huuga ja või üldä, et vähämbält suvõl turismindüs Eestin häitses.

    Om egäsugutsiid turimitalusiid, miä pakva inemiisile kõrrast inämb eri tegemiisi, et turiste hindä manu meelütä. A mõnikõrd ei olõ vahtsõmba ettevõtmisõ kõgõ luudusõsõbraligumba. Näütüses ATV-dõga mõtsa all marutamine või jättä väega jälle rüüpä, miä ei parane nii pia ja vaivalt et kiäki näid kinni ajama kah lätt. Mürä sekä ka tsirkõ ja muid eläjit mõtsan uma ellu elämäst.

    Ja muidugi om ka säändsiid puhkajiid, kiä hindä takast ilmangi asku är ei kraami, jätvä kõik paki ni kilekoti kohegi mõtsa alla. Ütskõrd kävemi sõpruga Meenikunnu suun, kost korssimi laudtii veerest suurõ kilekoti tävve egäsugumast rämpsu kokku. No es saa seost prügüst müüdä minnä taad kokku korjamalda, nii jälle oll’ tuud kaia.

    Kõrrast inämb om teedüst tuu kotsile, kuimuudu saa turimindüst kõrralda, et luudus kõrran püsünü. Om peet egäsugutsiid seminärre ja asja inemiisile tutvustõt. Miä tuu säästvä turism sõs om? Eesti Roheline Liikumine om uma kodoleheküle pääl kirutanu mitmiid märgutuisi, kuis saa egä inemine olla uman elun luudusõga sõbõr. Sääl om ka kirän, midä saa tetä ja hindä jaos läbi märguta, inne ku läät matkama vai kohegi turismitallu küllä.

    Eestin om uma öko- ja kvaliteedimärgi süsteem. Turismindüse kotsilt om olõman kolm märki – üts om EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti), tõõnõ Roheline Võti ja kolmas Hiiumaa Roheline Märk.

    EHE märki antas ökoturismi ettevõtjilõ. EHE märgi kodulehelt või löüdä näütüses Metsamoori Perepargi ja ka Süvahavva Loodustalu kotsile teedüst.

    Meil siin Lõuna-Eestin om mitmit turismiettevõtjit kimmäde viil, kiä omma väega luuduslähükese ja väärisi kah säänest märki.

    Rohelise Võtme märk om rahvusvaihõlinõ keskkunnamärk, miä antas vällä üümaja pakjile, kiä näütäse vällä umma sõbralist suhtumist keskkunda. Näütüses Kubija hotell om seo märgi vääriline ja umma firmat pruuvva nä majanda võimaligult keskkunda hoivalt.

    Hiiumaa Roheline Märk om Hiiumaa üümajjul vai söögikotussil, miä püüdvä majandamisõ man hoita luuduskeskkunda. Ku mi minevä aasta Hiiumaal turismitalun ollimi, sõs ollimi üüd õkva säändsen talun, miä oll’ tuu vääriline. Näütüses mõsuruumin oll’ üllen miildetulõtus, et inemise tarvitanu vett säästligult ja ei lasõsi viil niisama juuskõ.

    Või-olla piäsi ka Lõuna-Eesti vai Võrumaa jaos vällä tüütämä säändse märgi, nigu om Hiiumaal. Turismitaludõ iistvidäjä saasi ütenkuun mõtõlda, kuimuudu muuta umma turismindüst viilgi luudusõlõ sõbraligumas. Kitetäs ju Võrumaa ilusat luudust kõikaig.

    Edimädses sammus võinu olla kasvai vanapapre eräle korjamine, teküs jo suurõ hulga inemiisi vastavõtmisõ man egäsugumaidsi peräkeisi. Ja või-olla jääs ka turimitalu küläliisile, kiä inne es sordi prahti, midägi taast külge.

    Üts asi, miä mullõ sukugi ei miildü, om tuu, ku inemise koskil laagrin vai tulõ veeren ollõn viskasõ plastmassist asju tullõ. Plastmassi palamine tekütäs egäsugutsiid kihvtitsiid ainiid ja gaasõ, miä omma sissehingämises ohtligu ja häötäse ka osooni­kihti. Mõni vaidlõs vasta, et parõmb olõ-i taad kraami prügümäele viiä. A tegeligult iks om. Veidikeist viisi mõist luudus taad plastmassi esi är lahku ja ei tekü nii pall’u kihvtitsit ainit. A kõgõ parõmb om võimaligult veidü seod plastmassi poodist osta.

    Inne puhkama minekit võisi veidü uuri, määndsel üümajal naa märgi omma ja targõmb om minnä iks sinnä, kon mõtõldas ka luudusõ pääle.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!