Nummõr' 133 Hainakuu 17. päiv 2007 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Pästemassin joud kipõlt Uudissõ   Kas Haanist tetäs Otõpää?   Võro liin täüs muusikat ja tandsu   Perimüskultuuri suvõkuul koolilatsilõ   Põlgastõ kuul sai ökoremondit tarõ Elo   Põllumiihi päiv Vahtsõliinah   Koloraado mardik ja sitasitik   Sugupuiõ-uurja sai kokko Rõugõn Märgotus   Olõmi luudusõ sõbra   Treimuti Ruth: sebrat om vast lihtsämb perrä tetä ku kõivu! Kirä Perämäne külg     Sugupuiõ-uurja sai kokko Rõugõn Pühäpäävä oll’ Rõugõ kerigu uss valla sugupuiõ uurjilõ. Jo jaanipääväst saadik om kerikun välän Rõugõ kihlkunna sugupuiõ näütüs. «Rõugõ kogodus om õnnõligun saisun: keriguraamadu omma üle elänü sõa ja palamisõ,» ütel’ Rõugõ keriguopõtaja Liimetsa Kätlin suguvõsauurmisõ päävä vallategemisel. Raamatit, kon omma kirän inemise elo tähtsämbä sündmüse, saava suguvõsauurja küssü tõsõpäävä ja neläpäävä kell 10–14 ja pühäpäävä inne ja peräst teenistüst kerikust. Vanõmbit keriguraamatit saa kaia Tarton aoluuarhiivin. 2005. aastast pääle om naatu kuuntüün Riisi Eikega Eesti Genealoogia Seldsi Tal’na osakunna Võromaa rühmäst keriguraamatit kõrda tegemä. Viiest raamatust neli om kõrda tett ja perämäne tahetas kõrda tetä seo aasta lõpus. Ettekandidõ pääväl kõnõldi nii paikkunna aoluust ku sugu­võsadõst ja naidõ uurmisõst. Ojala Uuno kõnõl’ ütest unõhtõdust suurmehest Rõugõ kihlkunnan, Georg Gottfried Marpurgist. Marpurg tull’ Rõugõhe keriguopõtajas 1811. aastal ja elli tan, nika ku kuuli 1835. aastaga märdikuun. Marpurg om tunnõt ku edimäidsi lõunaeestikeelitside kooliraamatidõ kirotaja. Marpurgi aigu panti Rõugõ kihlkunnan ka perekunnanimmi. Kõnõlõja arvas’, et kerigu-, kirä- ja koolimehe Marpurgi meelenpidämises ei olõsi ülearvo timä haud Rõugõ vanan surnuaian kõrraligult är märki. Pedäjä Karla, kiä eläs parhilla Harjumaal, kõnõl’ umast suguvõsast ja Sännä kandi aoluust. Timä uurit sugupuu saa algusõ 18. aastagasaal. Edimäne, kiä om tuust suguvõsast teedä, om Peep. Karla om Peebust alatõn miisliini piten säitsmes põlv. Pedäjä Karla kodokülä, Hurda külä, om üts Sännä mõisa külli. Karla jutust tull’ vällä, et Sännät om edimäst kõrd kirän nimetet 1342., Sännä mõisat 1586. aastal. Juttu oll’ ka Sännäst peri kultuuritegeläisist: Tedre Jakobist, Adsoni Arturist, Jaigi Juhanist ja Ploomi Elmost. Riisi Eike kõnõl’ Võromaalt peri suguvõsauurjidõ tegemiisist Tal’nan. Kõrd kuun saias kokko, üts suurõmbit ettevõtmiisi oll’ 2006. aastal Võromaa muusõumin kõrraldõt näütüs. Minevä aasta oll’ näil kokko neli sugupuiõ näütüst. Võromaalõ tetti suguvõsauurjidõ seldsi osakund minevaasta. Iistvõtja Hinni Maimu kõnõl’, midä om seenimaani tettü. Suguvõsauurmisõ pääväl sai kuulda viil Kikka Reelikat, kiä om umma Krabilt peri suurt suguvõssa uurnu 1995. aastagast. Valpri Liina Mis sa arvat?   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!