|
|
| Ruitlasõ Olavi, paraadikõrraldaja | | | Tiiä-i, miä om noidõ homodõga vallalõ – teivä uma paraadi!
Miä om paraat' – mu ettekujotusõn tuu, et uulidsalõ tulõva tanki ja hambuni relvin mehe... A tuhat homot pandsõ hindäle õnnõ paruga päähä ja lehviti plakatidõga.
Nii ku taa homojutt vallalõ lasti, tull' aokirändüsen kõva larm'. Ei miildü inemiisile as'a nii, ku as'a omma.
A ma tiis egäle arõnguvialõ uma paraadi! Sõs saassi nudisti, zoofiili, nekrofiili, gerontofiili, dendrofiili ja kõik ülejäänü fiili kah hindäle paraadi ja niimuudu olõssi väega ausa.
Nali nall'as, a mu meelest es olõ sjoo paraat' halv mõtõ, sjoo näütäs õnnõ, et mi siän om tõistsugutsit inemiisi, kellega, tahami vai ei, lep'mä piämi.
Tavalidsõ inemise putu-i «vääräkitega» inämbüisi kokko, selle et hooldõkododõlõ, kon neid hoitas, et olõ näil asja. A ku tiis paraadi, tuus kõik' kohegi keskplatsilõ kokko?
Paku vällä, et 90 protsendile inemiisist, kiä ohupallõga paraati kaema tulli, oll' sjoo pilt' nii vallus, et edespiten kiäki Suldsi Märdi muudu ullusi suust vällä ajama nakka-i.
Saman tiiä-i ma ullimbat sõnna ku seksuaalvähemus! Tussul ja nokul omma luudusõ puult väega üttemuudu otstarbõ olõman.
Ja ku ütel kimmäl protsendil inemiisist om teno ütensündünü hormoontalitusõ vialõ nuu lihtsä as'a sassin, sõs ei olõ «vähembüs» külh õigõ sõna.
A homodõ hukkamõistminõ om mu meelest sama ull' mõtõ, ku mõista hukka näütüses autuavarii. Selle, et paratamatusõ vasta saa-i!
Jäl määndsegi uur'misõ perrä om prõlla vällä tulnu, et Eestin ollõv egäl 50. inemisel HIVviirus külen! Saa jäl paraati – AIDS olõ-i külh arõnguviga, a om haigus, a mis sõs!
Aolehe kirodi, et sots'aalministri Pomerantsi Marko oll' soovitanu nakatunuil hindid juurviläga ravitsa.
Egäs muud üle jääki ei, selle et vällämaalt saadu papi iist omma mi aidsi vasta võitlõja ostnu kontorikraami ja Indiast 700 000 pruuk'miskõlbmada kondoomi!
Võtat sis põrk'na vai kaali kandli ala ja kõnnit loojangu poolõ. Ei tiiä, kas tuu avitas, a kibluk näütüses pidi vampiiri kavvõn hoitma. Ega tuu AIDS sõs hirmsamb olõ-i!
|
| Tsiapõis' kassil hannan | | | | Kruusamäe (Panni) Maimu |
| | Oll' talvinõ õdak. Vanõmba teivä vällän õdakuisi talitamiisi, vanaimä oll' rehetarõn. Noorõmb sõsar oll' haigõs jäänü ja mi pidimi tarrõ jäämä. Laen palgi all kuivi tsiapõis' (kussõm) herne seen.
Kellelgi meist tull' miilde kasuesä jutt, midä tä kõnõli ts'ommin pääga. Et oll' kunagi noorõlt pandnu kassilõ kuiunu tsiakusõma hanna külge ja kass' oll' aknaraamiga vällä karanu.
Tahtsõmi nätä, kas mi Liisu kah pel'gäs tuud. Pandsõmigi sis tuu kusõma niidiga kassilõ hanna külge kinni.
Kass' es tii algul vällägi ja istsõ maaha. Kiäki meist hirmut' sis tedä ja oi sa jutt', kos sis alas' trall'! Tormas' ku ull' sängü pääle, lavva pääle, kummudi pääle! | | Seo tempo olõski meile kallis masma lännü, ku kass' olõs kummuti päält suurõ juuskmisõga asju üten tõmmanu.
Joba pellässimi, et kass' hüppäs aknadõ. Teimi kipõlt ussõ valla ja lõpus pandsõ tä ussõst vällä, tsiapõis' takan kõrisi õnnõ.
Järgmine päiv koolist tullõn võtsõ imä meid kurva uudissõga vasta. Rebäne ollõv kassi ärä viinü, selle et kass' ei ollõv hummugu piimä lakma tulnu.
Läts' mitu päivä ja sis ütel pääväl oll' imäl rõõmsa uudis. Kass' oll' kodu tulnu.
Meil karas' süä «saapasiirde». Arvssimi, et kassil om vähämbält nüür' hanna küllen, a es olõ juppigi.
Olõ-õi ekä kuuldut vigurit vaia perrä tetä! Mõni asi või hinnäst kur'alt kätte massa. | | | | | | Mis sa arvat? | | | | |
| Kuis illos Petsere tütrik raadioga petse | | | Seo lugu juhtu Petsereh, rublaao lõpuh. Ütel huulidsapoolõl omma poodi külg küle kõrval.
Tuulaigu oll' ruubli viil kimmäs raha. Pall'o timmä es olõ, a kõõ saiõ kraam' inne otsa ku raha.
Lätsi esäga Petserehe. Pall'o tuu esä ütsindä juvva joudsõ. Ma huul'sõ tuust viinast viil vähämb ku tsiga kuldrõngast nõnah.
Ts'uhknamaal olli poodi ammu tühä nigu litsi leeväkott', a kae, Petsere puutõriah otav käeotsahkandmisõ raadio õkva uut' setokõisi. Mul olõ-õs inäb aigu vinne kiiltki vällä võtta. Hiidi katõsaalidsõ leti pääle ja näütsi pikembä sõrmõga pläräkasti poolõ.
Preili võtt' raadio, läts' leti tõistõ otsa ja nakas' pruuv'ma. Meil olõ-õs oppi inäb midägi – esä eestiaolinõ eelektrimiis' ja ma es' mimõh koolih käünü ts'ura.
Seeni kooni timä helü mu pääluu sisse joudsõ, käve sääne imelik mõtõ läbi pää, õt mille tuu, mis säält tulõ, om kõik' ütesugumanõ. Vahel kotoh, ku ma nuppu kääni, tull' õks määnestki jorro vai muud mulinat õgah keeleh.
Kotoh muudkui kahvli saina ja... Ei hellü ega vallu! Mis netu, tuu netu.
Paprõ kõrrah, parandamisõ tüükoda ka olõmah. Hüä meelega astõgi ussõst sisse. Es' hiidi hindä kotsilõ nall'a, õt veid'okõsõ ull' olõ, vahtsõt raadiot ka mõista-i inäb mäng'mä panda.
Remondimiis' kaksas' kaasõ takast ja ütel' piaaigu nigu hindäle: «Sa olõ-i veid'okõsõ, a otsani ull'. Sjoo saaki-i mängi. Poolõ osatükü olt ar kaotanu!»
Täämbädse pääväni usu-i, õt nii illos tütär'lats' võidsõ raadio leti all käümä säädi.
Vahelaanõ Paali |
| Tossu Tilda pajatusõ | | | | Puul'-alastõ külä vaihõl | | | Vinne-aol pidi üts' suur' ammõt'kund Peipsi veeren kokkotulõkit. Nigu tuulaol iks, viidi rahvas kolhoosi peedipõldu kõplama: taheti jo hirmsahe kittä, kuis liin maalõ appi lätt!
Suur' bussitäüs liina untsantsakit sõidutõdi põllu pääle ja panti virkside otsa maha. Telemehe olli ka platsin ja panni uma kaamõra käümä.
A üts' miis' tuust sehve selts'kunnast taha-as hinnäst tüüga tappa. Pää kah eelmidse üü pummõldamisõst uimanõ.
Tä läts' õkvalt virkside lõppu ja hiit' magama. Mõtõl': ku nuu kõplaja üts'kõrd sinnä joudva, lüü tä tõisiga kampa ja sõit tagasi nigu õigõ miis'.
A kolhoosiesimiis' löüdse piä, et seos kõrras kõplamisõst avitas. Buss' sõit' tagasi.
Ku päiv oll' joba madalalõ vaonu, heräsi miis' üles. Kõik' olli lännü! Suurõ vanmisõga nakas' tä laagri poolõ astma, minnä oll' kuus' kilomeetrit.
Kõgõ suurõmb hädä oll' tuu, et mehel olli õnnõ väiku tsuklõmispüksü jalan. Ku tä puul'-alastõ läbi külä läts', irvitõdi tedä näten, pini hauksõ ja vastatulõva autu lassõva piibarit.
Kolmas silm
Kats' Võro naist, kiä olli bussiga Tartohe sõitnu, lätsi bussijaama lehekioski mano.
Üts' sääde hindä sappa, et liinasõidu bussipiletit osta, tõnõ kai midägi lugõmisõs. «Kas teil «Kolmandat Silmä» ei olõki?» küsse sis tuu tõnõ.
Pilediostja kai kioskimüüjäle otsa ja kitse kipõlt: «Ma näe külh õnnõ kattõ silmä!» Müüjä õnnõ muias' ja otsõ aokirjupakist «Kolmanda Silmä».
Järv' keset hainamaad
Tuu asi juhtu minevaasta suvõl, ku Ida-Virumaa oll' vihmast üle ujotõt. Üte talomehe hainamaa oll' kah vett täüs.
Miis' kai umma hainamaad ja et täl oll' ärivaistu, märke hää mõttõ vällä. Tä ehit' paadisilla, vinnas' koskilt vana loodsigu sinnä mano ja tiät', et täl om kinnistü üten järvega müvvä.
Üts' suumlanõ käve õkva kohal, paik miildü ja miä päämine: järv' õkvalt elämise lähkül! Lubasi järve perve pääle sanna kah ehitä. Hää sõproga pito pitä.
Mehe leivä käe kokko ja paik oll' müüd. Müüjä pandsõ padavai tõistõ kotussõlõ elämä, suumlanõ sõitsõ kodo. Sääl kitse, et tegi hää tehingu.
Mõnõ ao peräst sõitsõ Eestimaalõ sõbrolõ värskilt ostõtut kotust näütämä. Saiva kohalõ ja ostja es tunnõ kotust äräki. Keset hainamaad saisõ paadisilla man vana loodsigutükk'. Järvest olõ es haisugi. Nüüt suumlanõ taibas', et tedä oll' nõnnapite veetü. Pahandust ku pall'o! Tull' müüjäga viil kohtutii jalgu ala võtta.
Maas'ka Miili
Kas «oolveis» om küländ hää?
Külä ambulatooriummi ilmu miis', kiä oll' uma käe määndsegi remonditüü käügin kõvva är veristanü.
Meesterahva käsi mähiti kinni ja tohtre ütel', et ku suurt vallu ja vaiva ei tii, sõs või tä kätt tõist kõrda jo koton kellelgi mähki laskõ.
Asi klaar', a inne kodominekit oll' mehekesel vaia õnnõ üts' asi selges saia: «Määnest sidet tarvitama piät? Tuud «oolveissi» reklaamitas kõik' aig - ei tiiä, kas tuu om küland hää?»
Mutikõsõ murõ
Ambulatooriummi tull' üts' mutikõnõ nõvvu küsümä: «Ma olõ joba vana inemine ja piä mitu kõrda üü joosul kemmergun käümä. Ei tiiä, kas tuu «Prostamal uuno» veidükenegi avitanu?»
Ambulatooriumi näidsik vastas': «Avitas vas't õks, ku sul eesnääre om.» «A kas mul sõs olõ-i?» imeht' mutikõnõ.
Ojari Triinu
|
| | Kapstalehesupp'
Võta nuuri kapstalehti, lasõ nuu läbi kuuma vii. 2 liitri vii kottalõ võta 0,5 klaasi kesväkruupõ.
Keedä nuu pehmes, sis panõ manu peenükeses lõigudu kapstalehe ja keedä viil umbõs 5 minutit.
Valmis supilõ panõ manu keedetüid ja tükes lõigutuid munnõ, egäsugust supirohelist ja hapund kuurt.
Pernaasõ nippe
Mõrõnõnut munna saa kiitä sooladsõn viin.
Nelgile ei miildü mürä. Raadio vai televiisori man närvetäs lill' ruttu är.
Seebiga kokkutettüt nakla om keremb saina lüvvä.
Väega musta kardina saat rutõmbidõ puhtas, kui leotat tuud sooladsõn viin.
Kruusamäe (Panni) Maimu
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!
Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)
| |
| | |
|
|
