Nummõr' 132
Hainakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõaväelaagri passis tütärlatsilõ kah
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai 135 aastakka vanas
  •  
  • Puukunst lätt kõrrast inämb muudu.
  •  
  • Härksämbä küläinemise saiva kokko suvõkoolin
  •  
  • Pillilaagri Setomaal
  • Elo
     
  • Puul tunni Pulga Jaani puul
  •  
  • Midä havvakivi kõnõlas?
  • Märgotus
     
  • Egäle pubilõ uma nägu!
  •  
  • Valgu Heiki: inemise kutsva meid geoloogõs
  •  
  • Inne turgu minekit jala puhtas!
  • Kirä
    Aholämmi
    Andsak
    Perämäne külg
     
     
    Valgu Heiki: inemise kutsva meid geoloogõs
        
     
     
    Valgu Heiki Kaibminõ Vahtsõliina kihlkunnan Luhtõ liinamäel. Kõik liiv sõgluti läbi, löüti hüdsetükükeisi ja ravvaslakki. 
        
    Arheoloog Valgu Heikit (48) või üten tudõngidõga timahava suvõl mi kandin mitmõn paigan trehvädä. A midä nä täpsehe tegevä? Uurimi perrä.

    Midä tähendäs suvi arheoloogõ jaos?

    Suvõl tetäs tüüd talvõs ette. Taa om välläkaibmiisi aig ja vannu asju otsmisõ, kotussidõ ülekaemisõ aig.

    Määndside paiku pääl olõti timahava kaibman käünü?

    Kaibsõmi õkva Luhtõ liinamäel Vahtsõliina kihlkunnan. Säält väega pall’o midägi es lövvä: mäe veere päält tulli vällä hüdse ja palanu tuki, rauda om sulatõt – ka ravvaslakki oll’ mäe pääl. Säält sai hüdsepruuvõ võetus, tuu perrä saa uuri, mis aol om sinnä mäe pääle tuu puukindlustus ehitet.

    Parhilla (minevä kolmapäävä – UL) olõmi Lätin, Kornetin, kats kilomeetrit piirist lõuna poolõ. Seo om sääne ettevalmistamisõ käük, põimukuun nakkami üten Riia ammõdiveljuga Korneti liinamäke kaibma.

    Korneti om nii piiri pääl, et seo rahvas, kiä Korneti liinamäele käve, võisõ ellä parhillatsõ Eestimaa pääl.

    Päält tuud om Sangastõ liinamägi, tahas kaia, et ku vana tä om.

    Kas Lõuna-Eesti om muust Eestist arheoloogõ jaos tõistmuudu?

    Egäl maal om õks umma värki. Nii ku võro kiil om tõistmuudu, nii om ka aolugu tõistmuudu olnu. Või kirota ka säänest suurt ja ülest aoluku, a egäl maal om õks olnu uma aolugu. Võromaa om õks hoobis tõõnõ maa ja tan om kõgõ olnu tõõnõ rahvas, ku Põh’a-Eestin vai Õdagu-Eestin vai saari pääl.

    Kas välläkaibmiisi om rassõ kõrralda ja noidõ jaos rahha löüdä?

    Seo aasta om välläkaibmiisi küländ veidü. Egä kaibmisõ jaos tetäs projekt, esi piät raha löüdmä. Säändsit plaaniliidsi välläkaibmiisi, nigu Vinne aigu tetti, inämb ei tetä. Mul om Tiidüsfondi raha Võromaa ja Tartumaa liinamäki kaibmisõ pääle.

    A midä tege arheoloog talvõl, ku kaiba ei saa?

    Talvõl kaet, mis suvõl olõt löüdnü ja proovit aoluku kirja panda noidõ tükükeisi perrä, miä olõt vällä kaibnu. Maa seest om päält saa aastaga vannu asju vällä kaivõt, noidõ perrä tulõ aolugu kirota. Talvõaig om artiklidõ ja raamatidõ kirotamisõs.

    Kiä kaibva, tudõngi vai välläopnu arheoloogi?

    Suuri kaibmiisi ei saa tetä, rahha om veidükese. No nii katõssa vai kümme inemist kõrraga, päämidselt tudõngi. Ma esi ülikoolin oppa kah, tudõngi saava praktikat tetä.

    Kuis paigapäälside inemiisiga läbisaaminõ om?

    Kõik om häste olnu, ei olõ olnu määnestki pahandust. Inemise kutsva meid geoloogõs.

    Küsse Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!