Nummõr' 132
Hainakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõaväelaagri passis tütärlatsilõ kah
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai 135 aastakka vanas
  •  
  • Puukunst lätt kõrrast inämb muudu.
  •  
  • Härksämbä küläinemise saiva kokko suvõkoolin
  •  
  • Pillilaagri Setomaal
  • Elo
     
  • Puul tunni Pulga Jaani puul
  •  
  • Midä havvakivi kõnõlas?
  • Märgotus
     
  • Egäle pubilõ uma nägu!
  •  
  • Valgu Heiki: inemise kutsva meid geoloogõs
  •  
  • Inne turgu minekit jala puhtas!
  • Kirä
    Aholämmi
    Andsak
    Perämäne külg
     
     
    Egäle pubilõ uma nägu!
     
    Ei olõ hää istu pubin, kon üte lavva takan rullnoka, tõõsõ lavva takan vanõmba inemise, kiä pidävä sünnüpäivä ja kolmanda takan kultuuritegeläse
      
     
    Tagametsa Tarmo, tiatrimiis 
      
    Mul om pääle tüüpäivä säänest neutraalsõt paika vaia, kon om hää olla. Ei taha, et olõs õnnõ tüü ja kodu. Tuuperäst istu ma tihtipääle Võro liina pubidõn.

    Päältkaia ei olõ Võro liina pubidõl hätä midägi. A teenindüs võinu külh parõmb olla. Ma saa arvu tuust, et suvitsõl aol käü rahvast inämb ja teenindäjis võetas nuuri tütärlatsi, a noid pidänü kah õks inämb vällä oppama. Et laud olnu õks puhas, ku as’a süüdü-juudu.

    Ja sääne hädä om Võro liina pubidõl kah, et nä omma perämädsel aol muutunu inämb üüklubidõ näkko, käü hulga säänest rahvast, kiä tulõ puppi lällämä vai sinnä sõprust sobitama.

    Ma säänest asja ei taha. Mullõ paistus, et keskmäne vannus perämädsel aol om vast 20 vai alla tollõ. Ei tiiä, kas nooril olõ-i Võro liinan midägi tetä, et noorõst pääst piät juuma nakkama?

    Ma ei taha määnestki vannu inemiisi pupi, a kiäki võinu õks kaia, et ku inemine om väega nuur, sis pääle kellä ütsät es pidänü täl puppi asja olõma. Pubi piäs hoitma ummi kundõsit, a ku ümbre om 75 protsenti rulli käänetüide mütsünokkõga tegeläisi, sis minnu nii väega sinnä ei tõmba.

    Kimmäle om Võro liina pubidõl kunagi olnu uma nägu, a täämbä vaosõ nä väega lakja. Ma saa aru, et tiinmä piät, a hää mõtõ ja kimmäs tsiht võinu pubil õks olla.

    Ma esi käü pubin vast kõgõ inämb seltskunna peräst. Kõikaig ei taha kotun ka istu vai koskil pargipingi pääl. Mullõ miildüs, ku mullõ tuvvas juuk lauda ja hää sõbra omma mu ümbre. Ja hää muusiga miildüs, kuigi tuud kuulõ Võro pubidõn harva.

    A võinu olla nädälin näütüses üts päiv, ku kongi pubin esines määnegi hää ansambli. Sääne kommõ tulnu alosta, et olnu teedä, ku ma lää määndselgi kimmäl pääväl puppi, sis om sääl hää ansambli, kiä tege hääd muusikat ja mullõ ei lasta säänest raadiomuusikat vai diskot.

    Prõlla lastas väega halva muusikat ja tuu tulõ nii kõvva, et saa-i lavva takan kõnõldagi.

    Tulnu kinni hoita kimmäst maitsõst, et ei olõs nii, et muusiga olõnõs tuust, kiä parajalõ leti takan om. Egä pubiumanik võinu paika panda, määnest muusikat timä pubin lastas.

    Hää muusiga traditsioon om Eestin olõman. Meil om uma muusigakuul, muusikat opitas Villändin ja Talinan. Noid nuuri tegijit piäsi olõma, kiä tegevä hääd muusikat ja vast ei küsü tuu iist hingehinda kah. Nuu tulnu üles otsi.

    Pubiumanik piäsi tuu pääle mõtlõma, et pubin käünü kimmäst sorti rahvas. Mitte niimuudu, et koskil lavva takan omma rullnoka, tõõsõ lavva takan vanõmba inemise, kiä pidävä sünnüpäivä ja kolmanda lavva takan näütüses kultuuritegeläse. Kimmäst tsihti om vaia!

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!