Nummõr' 132
Hainakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõaväelaagri passis tütärlatsilõ kah
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai 135 aastakka vanas
  •  
  • Puukunst lätt kõrrast inämb muudu.
  •  
  • Härksämbä küläinemise saiva kokko suvõkoolin
  •  
  • Pillilaagri Setomaal
  • Elo
     
  • Puul tunni Pulga Jaani puul
  •  
  • Midä havvakivi kõnõlas?
  • Märgotus
     
  • Egäle pubilõ uma nägu!
  •  
  • Valgu Heiki: inemise kutsva meid geoloogõs
  •  
  • Inne turgu minekit jala puhtas!
  • Kirä
    Aholämmi
    Andsak
    Perämäne külg
     
     
    Eesti nokia
     
    Eesti nokia omma külh Padari! Gerli kimmähe, timäldä olõs Eesti ammu kokko sadanu. Tedä om vaia õgalõ poolõ! «Opiõuõ» võinu külh mõni kuulmeistris saia tahtja juhti, olõs saanu nätä, kas tälle iks miildüs tuu ammõt, midä opis. Autit tiid kõgõ parõmbilõ jälki Gerli, Märtini-poiss tiiä-i tuhkagi.

    Vanõmuisõ tiatrimajan presidendi vastavõtmisõl oll’ Gerlit vaia teedüstämä kutsu. Mu meelest olõs tasaligu Made Tiidu kõrvalõ parõmbidõ pasnu hoobis inneskine vanõmuislanõ, ka väega tasaligu olõkiga Olmaru Liina.

    No eurolaulust tahasi-i inämb mõtõlda. Gerlikõist hinnati nii võlssi ja tuu lei Eesti rahva tsibisemä nigu üleshärgütedü mesipuu, tuuperäst, et tä jäi viimätside sisse. Serbläisi võidulaul oll’ piaaigu nigu mi vällä praagit Lõhmussõ Sveni Lauralõ tettü laul. Tundus, et tuu olõs võidugi toonu (Laura oll’ ka väega illos). Innembil aastil, ku «Tii» tütrigu saiva ka perämäidsi sisse, sõs oll’ kõigil teedä, et nä es mõista laulda ja liiku. Epliku Vaiko oll’ jo allpuul egäsugust rehkendüst, es olõ õigit rõivitki sälän. Vraidi Silvi oll’ ka vällänägemise poolõst kehvä, tuuperäst halv kotus. Gerlikõnõ oll’ väegä illos ja armunu, a laulmisõn iks es viä. Tä om nii är vaivat, et jätämi tä õigõ rahu.

    No Tanel-poiss om ammuilma kõigilõ teedä, nii noorilõ ku vanulõ. Lüü läbi egäl puul ja mitte halvastõ. Tütärlatsi ja tüüd ku tuulõmurdu.

    Kolmandas om Padari Ivari, mi uma kandi miis, kes paistus ollõv väega rahul, et sai ummõhtõ riigi raha-aida võtmõ hindä kätte. Tä taht nelä aastaga viisaastaguplaani lihtrahva jaos väega krõpõlt är täütä.

    Auto ja telekas omma puhas luksus – massu ala! Süük, suits, pents ja viin nii kallis aia, et ohkõnõ rahakott ei piä inämb vasta. Tuuga jääs vanapapidõl suidsukiskmine muidoki är.

    Mul om meelen, ku ma lats olli, sõs suvõl oja veeren niidü pääl oll’ väegä kõva hainatego. Sääl kasvi määndsegi suurõ lehega haina, midä esä käsk’ meil latsil kor’ada, ku hain oll’ jo kuiv. Ku nuu olli häste, kas päävä vai paar, leso pääl är kuionu, sõs hõõrsõ esä nä peio vaihõl piinüs, käändse aolehe vai määndsegi pehmembä paprõ sisse ja tekk’ hindäle plotski.

    Mõnikõrd võtsõ põrknidõ ja piite kõrvalt tubagu jaos ka pindre. Sanna saina vaihõlõ tegüsi pilu, kost päiv sai sisse kaia ja tuul puhksõ mõnikõrd sannan pall’a iho pääle. Imä ütel’, et esä om suidsunälän samblõ palkõ vaihõlt är kaknu. Ega tuu illos tego es olõ joht: neli latsõkõist tull’ ka külmä ilmaga sannuta.

    Põratsõl aol inämb nii ei tetä, selle et esä ja vanaesä huul’va latsist ja naasõst inämb ku suidsuplärüst.

    Hääd vastapidämist kõigilõ!

    Soopalu Ehti Tännässilmäst

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!