|
|
| | | | | Kõo Ants: kõnõlõminõ tull' katõ päävägä tagasi! | | |
| | Tal'na Võro Seldsi inneskine pikäaolinõ esimiis' ja võrokeelitsiide näütemänge kirotaja, op'nu elektromehaaniga inseneer' Kõo Ants (69) om Võromaalt är olnu 50 aastat, a tuust huul'mada olõ-i kiilt unõhtanu ja hoit latsõpõlvõst peri mälestüisi iks uman süämen alalõ.
Kuis Võromaaga köüdet olõt?
Mu vanaesä ostsõ 1897. aastal Põlva lähküle Kiumalõ talo. Imä oll' | | Kõo Ants om Võromaalt är olnu 50 aastat, a kiilt mõist iks. | | peri säält, a esä Valga liinast.
Ellimi Valgan, a säält pagõsimi sõa-aigu är. Imä sai lõpus Tartohe väiku |
korteri. Ruumi oll' veidü ja imä saatõ minno 4. klassi Kiuma kuuli. Tan elli uno ja tädi man.
1950. aastal saadi imäle jälile ja pagõsimi Tal'nahe. A kõik' suvõ käve iks maal, kooni 1955. aastal kuuli tädi, 1956 unu. Tuust aost olõ Võromaalt är olnu.
Mi kõnõli Tarto liinan vele Madissõ ja unopujaga nikagu Tal'nahe minekini umavaihõl võro kiilt. Maal kah muidoki.
Vahepääl ma võro kiilt suurõst es kõnõlõ, a 1989. aastal trehvsi Kaika suvõülikuuli ja sääl tull' keelekõnõlõminõ katõ pääväga tagasi.
Mu hädä om tuun, et mul om pois'kõsõ sõnavara ja tuuperäst rassõ kirota näütemängu täüskasunuilõ. Tunnõ väega puudust eesti-võro sõnaraamatust.
| | | | Ku kavva omma Tal'na võrokõsõ kuun käünü? | | | Edimädsen Kaika suvõülikoolin tull' sääne mõtõ ja võrokõnõ Reinu Alan kutsõ lehe kaudu Tal'na võrokõsõ kokko.
8. mahlakuu pääväl 1990. teimi seldsi är. Varsti valiti minno esimehes, pei taad ammõtit 10 aastakka. | | | | Kas Tal'na võrokõisil om tukõv kokkohoitmisõ tunnõ? | | | | Esihindäs olõminõ om tähtsä külh. Säädsemi kokko lauluandsambli, käsitüüringi, näüteringi. Paraku om nii, et üte tegevä ja tõsõ kaesõ. Tuust om kah'o, et nuuri pääle ei tulõ. | | | | Veli Kõivu Madis om kuulsa näütekiränik, a sul hindäl om kah iks tuu näütemängu tegemise pisik külen? | | | Olõ-i mul määnestki pisikut! Tuu oll' 1999. aasta, ku tulõval aastal oll' tulõman seldsi 10. aastapäiv. Sis oll' juttu, kedä kõiki esinemä kutsumi. Ma sis küsse: olõmi kümme aastat kuun käünü, kas mi esi ei mõista midägi tetä? Paki, et telli Madissõ käest üte rahvaligu näütemängu ja niä olli nõun.
Madis lubasi kirota, a iks es saa tuust asja. Ütel', et kirota esi, ma loe läbi ja tii paranduisi. Nii lätski. Mängemi aastapääväl näütemängu är, sis tahtsõmi tuud Võromaal kah näüdätä ja inämb es saaki tuust as'ast vallalõ. Kiroti tõsõ, kolmanda, neländä, põrõhõlla kirota viiendät näütemängu.
| | | | Kuis Tal'nan võrokõisi pääle kaias? | | | Suur' buum' läts' vallalõ tuu eurovis'ooni lauluga. Kõik' olli huvitõdu võro keelest ja kooli kutsi meid «Perändüse» näütemängu tegemä.
Tuu om selge, et laul võtt inemiisi pall'o inämb taadõ ku akadeemilidse välläandõ. Ja raadiost om naid peris pall'o kuulda.
| | | | Kas olõt tuu pääle mõtõlnu, et tulla vanõmban iän Võromaalõ tagasi? | | | | No kos sa iks inämb. Arsti man olõt kirän siin ja sääl, julgu-i elokõrraldust muuta. | | | | Miä jääs Võromaal olõkist elo lõpuni miilde? | | | Mälestüse omma muidoki latsõ uma: kuis Hurmi järven vai Tilsi Kõrbjärven ujoman kävemi. Vai sis, kuis üts' poiss' ronisi kuuma ilmaga mi korgõ pumbakaivu otsa ja lassõ säält mullõ iiskanniga vett pähä. Lõpus visas' kanni alla ja ma sai tuuga kah vasta pääd.
Rehepessümassinat mäletä ja kuis ma tuha sisse astõ ja jala är paloti. Ja kuis haarang oll' ja mõtsavelli lasti.
Tuugi om meelen, kuis päält sõta löüdsemi pois'kõisiga mõtsast püsse ja paugutimi noidõga.
Küsse Harju Ülle |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!
Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)
| |
| | |
|
|
