|
|
| | | | | Tarkus, tarvilinõ vara?* | | | | Egä keele lugõminõ taht erälde opmist, võru keele säälhulgan |
| | Joba ammust aost om teedäq, et midä veidemb inemine tiid, toda kimmämp tä uman tiidmisen om.
Nii 10-15 aastakka tagasi arvssi maq esiq kah, et mõista võru kiilt kynõldaq «egä ilmagaq». Kotun muud es kynõldaq ja vanaimä üsän ma kynõlõma opõ, esä-imä ka muud kiilt kotun es pruugiq.
Täämbädses pääväs olõ ma aru saanuq, ku ullistõ ma tuukõrd mõtli. Võtamiq vaiq taasama egäpäävädse syna kynõlõma. Mynõl puul om tä kõnõlõma, mynõl puul jälki kynõlama.
Keeletargaq ütläseq, et vokaalharmoonia skeem' om tõistsugudanõ? Ja nii om pia kyiki synnugaq.
Eski synnu tähendüseq ommaq paiguldõ erineväq. Ma tiise eluaig, et «hõds'o» om kana teräpugu, agaq mynõq inemiseq kinnütäseq, et näide kandin ollõv tuu hoobis kinniqkasunu järv'. Meil om tuu «õdsi».
Miiq pia hinnäst põlisvõrukõisis, agaq ei kujudaq hindäle kuigimuudu ette, ku erisugumanõ või ollaq väiku Võrumaa kynõpruuk'.
Tihti om mu käest küsütü, et määnes tuu õigõ võru kiil' om? Ma olõ tuu pääleq vasta küsünüq, et kost kandist sa peri olt, et nii niguq sääl kynõldas, nii omgiq õigõ.
Võru kiil' muutus tõnõkõrd mitte kihlkondõ kaupa, kogunistõ egän külän om tsipa ummamuudu kiil'.
Kiä miiq olõ, et miiq või üldäq: Varstun kynõldas õigõlõ, agaq Mynistõn võlssi (vaiq vastapite).
Mu meelest om Uman Lehen põrõlt võet ainukõnõ võimalik juun': egäüts' või kirutaq uma kodukandi keelen ja autor' või nõudaq uma kiräviisi alalõjätmist. Niimuudu saamiq kyik' tsipa inämb teedäq, kuimuudu kongiq Võrumaa nukan kynõldas.
Umaette lugu om lugõmisõgaq. Rahvas kas ei tiiäq vaiq ei tahaq tunnistaq, et egä keele lugõminõ taht erälde opmist, võru keele säälhulgan.
Väliseestläseq, kiäq ummi vanõmbiidõgaq kotun eesti kiilt kynõlivaq, es mõistaq eesti kiilt lukõq ja lugõvaq inämbjagu siiäqmaalõq ingliskiilsiid aolehti.
Vinläseq niisama – kiilt kül mõistvaq, agaq vällä lukõq ei mõistaq.
Kahjus piat ütlämä, et ku õigõ igä müüdä om lastu, sys lätt tuu (imäkeele) lugõmaop'minõ mynikõrd peris vaivalidsõlt. Mul hindäl kullu paar'-kolm kuud, agaq ma olõ loomu poolõst laisk ja egä päiv es viisiq tegeldäq.
Myni saa paari nädäligaq ja ma tiiä ka ütte miist, kiä sai paarikümne minutigaq.
Tiiq arvadõ vas't, et tuu miis' oll' määnegi erilidselt haritu keeleprohvesri. Mitte sinnäpoolõgi! Tä oll' kõgõ hariligumb traktorist'.
Maq olõ tuud tähele pandnu, et kirändüse sisen elänü inemiisil tulõ võro keele opminõ nigu rassõmbalõ vällä. Või ollaq, et nimäq ommaq harinu eesti kiräkiilt korgõmbas pidämä.
Väega pall'uq inemiseq põlgvaq võru keele kirämärke y-d ja q-d. Ma olõ mynõgaq pruuv'nuq ja ülnüq: kirudaq nii, niguq sa tahat. Kirudaq pikemb jutt üles ja loeq sys esiq ette. Mis tiiq arvadõ, kas lugõvaq?
Ei loeq, selle et asi ei olõq kirjamärgen, asi om lugõmaop'misõn. Inemiseq vaivlõsõq ja ots'vaq süüdläisi – tuu asõmal, et lugõma oppiq. Täpselt niguq maq viis'tõisku aastat tagasi.
* Kirutaja tahtmisõl om jutt vahtsõn kiräviisin.
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!
Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)
| |
| | |
|
|
