Nummõr' 132
Hainakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõaväelaagri passis tütärlatsilõ kah
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai 135 aastakka vanas
  •  
  • Puukunst lätt kõrrast inämb muudu.
  •  
  • Härksämbä küläinemise saiva kokko suvõkoolin
  •  
  • Pillilaagri Setomaal
  • Elo
     
  • Puul tunni Pulga Jaani puul
  •  
  • Midä havvakivi kõnõlas?
  • Märgotus
     
  • Egäle pubilõ uma nägu!
  •  
  • Valgu Heiki: inemise kutsva meid geoloogõs
  •  
  • Inne turgu minekit jala puhtas!
  • Kirä
    Aholämmi
    Andsak
    Perämäne külg
     
     
    Sõaväelaagri passis tütärlatsilõ kah
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Mirjam (kural) ja Astrid saiva politsei, kaitsõliidu ja valdu kõrraldõdun sõaväelaagrin häste toimõ. 
      
    «Väega äge!» kiti nigu ütes suust Soodomast peri Suvinõmmõ Mirjam (11) ja Soonõ Astrid (16) nuuri sõaväelaagrit, midä peeti minevä nädäli Kanepi lähkül Hoboala talon.

    Mirjam ja Astrid teivä üten 28 poiskõsõga julgõhe läbi kõik võistlusõ, laskmisõ ja rividrilli. Parõmba kolmõ sisse saa-es, a kõgõ perämädses kah egä kõrd jää-es. Tütrigu ütli, et poiskõisiga oll’ põnnõv mõõtu võtta ja nä saiva kõigiga häste läbi. Kõgõ rassõmbas pidi nä püssälaskmist ja miine ütest kotusõst tõistõ nõstmist.

    Laagri vidäjä, Põlva politseimiis Pau Piitre ütel’, et Mirjam ja Astrid olli väega tubli. Tuu es sekä, et nä olõ-i sporditütrigu ja spordihinne koolin 4 ja 3.

    «Oll’ plaan eski säidse tütärlast võtta, a tõsõ es saa tulla,» kõnõlõs Pau Piitre. Timä meelest saava tütrigu sõaväelaagrin häste toimõ – tõsõn, politsei ja MTÜ Öökull kõrraldõdun sõaväelaagrin oll’ tütärlatsi iks hulga olnu ja nä teivä eski poiskõisilõ är uma vaprusõ ja täpse silmäga.

    Seon laagrin tull’ latsil selges saia sõaväetelke ülespandminõ, ahokütmine, rivioppus, olli pallimängu, sõariistuga väiku tapõlus, juuskminõ, miinikandminõ ja tiirun õhupüssäst laskminõ. Vällä oll’ mõtõld ka avarii, kon pur’on juht oll’ jalgrattasõitja alla ajanu ja latsil tull’ vika saanut inemist avita.

    Kolmõpäävätsehe laagrihe sai 10–16-aastadsõ latsõ Valgjärve, Laheda ja Kanepi vallast, egäst vallast kümme last. Laagrit kõrraldi politsei, valla ja kaitsõliit. 60 protsõnti latsist omma inne määndsegi pättüsega vahelõ jäänü ja näil hoit politsei silmä pääl. Tõsõ latsõ olli vaesõmbist perrist ja näid kutsõ laagrihe sotsiaaltüütäjä.

    Astridi ja Mirjami kutsõ Kanepi sotsiaaltüütäjä Urmi Tiia. Astridil om olnu hädä koolinkäümisega, Mirjam kutsuti üten, et iks tõnõ tütrik kah olõssi. «Väega hää, et säänest laagrit tetäs. Kõigil latsil oll’ väega hää miil, et näid sinnä üten haarõti,» kitt Urmi Tiia. Tä löüd, et kimmähe saava latsõ seost laagrist elos tarkuisi mano ja või luuta, et tegevä veidemb pättüisi. Samma luut ka Pau Piitre, kink meelest oll’ tuu kah tähtsä, et laagrin tekkü ütine miiskunna-tunnõ.

    Seo oll’ tõnõ laagri, edimäne oll’ keväjä Kanepi koolin, kon kõnõldi säädüisist, narkootikist ja tetti ütenkuun 60 tsirgu-pesäkasti, mis panti üles Erästvere mõtskunda.

    Rehekuun tulõ samalõ latsipundilõ perämäne laagri Mooste kandin, kon oldas mõtsan üüd, lastas püssäst ja tetäs ellojäämiskursust.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Võrokõsõ jäi pidol silmä
     
    Pühäpäävä lõppi Tal’nan suur nuuri laulu- ja tandsupido. Timahavanõ pido oll’ väega võimas.

    Mul om väega hää miil tuust, et seo kõrd jäivä võrokõsõ pidol häste silmä. Laulõ siän oll’ kats võrokeelist laulu. Näide laulminõ säändsel suurõl pidol and taalõ keelele hulga mano. Tuu om jo suur asi, ku terve Eesti laul mõnõ laulu võro keelen. Ja võrokõsõ esi olli kah laulupidol tähtside kotussidõ pääl: Kalda Indrek, Tamra Kait ja Ilvesse Aapo olli laulõ loonu, Ritsingu Alo juhat’ kuurõ ja Noormaa Tarmo rahvapille.

    Tuu, et sääne suur pido tull’ nii häste vällä ja oll’ küländ võromeeline, om hää iinkujo ka tulõva aastaga Kubijal peetäväle võrokõisi Umalõ Pidolõ. Ma usu, et Tal’na pido nägemine and kõrraldajilõ julgusõ asja tetä suurõlt ja võimsalt. Nigu Tal’na pido päält nätä, tasus tuu vähä suurõmb pingutaminõ är.

    Muidogi om ka mõni kehvemb asi, miä nuuripito kaiõn silmä jäi. Kõgõ hullõmb om tuu, et täämbäidsi maakundõga omma är lahutu aoluulidsõ nuka. Võrokõsõ nimmati külh teno toolõ är, et osa naist jääs parhillatsõ Võro maakunna ala, a näütüses setosid, kedä oll’ nii Põlva ku Võro maakundõ lauljidõ-tandsjidõ siän, es nimmata. Mulkega oll’ piaaigu sama lugu, nigu võrokõisiga: Villändi maakunna rahvast peeti mulges, a tõisi «valgamaalaisis».

    Leelo Tungal, kiä kirot’ vahtsõ sõna Kaara-Jaani laululõ, oll’ tuust jamast veidikese arvo saanu ja paranè asja niipall’o ku sai. Timä laulun nätti võrokõisi õks Karilatsist Munamäeni ja eräle ka setosid. Aituma tälle tuu iist. A paigapäälidse kultuuritegijä pidänü kah säändside asju üle tõsitsõmbalt märkmä. Hää olõs hinnäst vällä näüdädä näütüses kihlkunna perrä – kihlkunnatiidmine om inemiisil viil küländ häste alalõ püsünü.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!