Nummõr' 131
Piimäkuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laat ai tii umbõ
  • Uudissõ
     
  • Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
  •  
  • Uma pido tulõ Kubijal
  •  
  • Vällä om kaivõt esieräliidsi asju
  •  
  • Ploomi Elmo 100
  • Elo
     
  • Ärelämises olõ-i pall’o vaia
  •  
  • Kon om tuu lump...
  • Märgotus
     
  • Suurõ ja väiku kooli
  •  
  • Räpinä kanti om kultuurisõbral seo suvi asja!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Hani hädäh!
     
    Oja Ivo
     
    Mino mälehtämist piteh johtu tuu vikur lugu 1969. aasta suvõ lõpu poolõ Orava kandih. Sovhoosih oll’ mitu eläjätohtrit. Üts, kes pidi päätohtri ammõtit ja velskri, kes tekk’ pääle majandi tüü ka individuaalõ eläjile tohtri api.

    Velskris oll’gi üts vanamehenäss, mi kutsõmi tedä nimega vana Liigus. Suurt koolitust timäl es olõ, a praktiga oll’ timäl kõva, vist jo sõa aost. Timäl oll’ ka naanõ, kutsõmi tedä Liigussõ mutis. Mehe kõrval tekk’ timägi lihtsämbit töid majandi tsigalah ja muial kah.

    Oll’ suvõlõpu aig, pikkä aigu jo lämmä ilma. Nigu iks, jäi lehmä säändsel kõrral udarapõlõtikku, lambil tulli massalut’ka ja tsiol punataud. Meil kotoh jäi ka tsiga haigõs ja mul kästi eläjätohtri tuvva.

    Karksi tsikli pääle ja padavai Rõssa küllä sõitma. Liigus elli Rõssa küläh Kuusõ majah, sääl inne raudtii ülesõitu kurra kätt. Velskrit hinnäst es olõ kotoh, a mutt ütel’, et ooda no tsipa, külh timä ka varsti tulõ. Oodi iks oodi uma paarkümmend minotit, kai, ku üts miis sõitõ jalgrattaga moro pääle. Takah pakiraami pääl kardokakorv ja korvih illos valgõ hani, pääräti üle köüdedü, et hani vällä es saanu ja lindu es lännü.

    Miis ütel’ Järvepää küläst ollõv ja küsse ka eläjätohtrit, et nuur hani ei jõvva munna är luvva. Liigussõ mutt kullõl’ mehe murrõ är ja ütel’, et aroda taa hani korvist vällä, ma käü niikavva köögih är. No miis arot’ hani korvist vällä. Mutt tull’ köögist, raudpääga lavvaväits peoh.

    Ma lätsi kah ligembäle, esi mõtli, et tohoh, kas tä kurat lõikas no hanil munaluumisõ mulgu suurõmbas vai? Miis võtt’ hani kangli ala, nii et hannapuul oll’ ülespoolõ. Liigussõ mutt võtt’ raudpääga lavvaväidse terräpiteh peio ja koksas’ väidsepääga munna, mis paistu hanna alt mulgust.

    Edimädse kõksuga muna katski es lää, sis lei kõvõmbahe ja no läts’ muna kuur katski. Kõik, mis sinnä hani sisse oll’ mitmõ päävä pääle korjunu, tull’ nigu robahti moro pääle maaha, koorõ tükü ja muna sora ja muu.

    Hani tekk’ paar kõrda vaaa- kaaaa! Timä vist tennäs’ ka abiandjat. Miis tasosi tohtrilõ vaiva iist, köüt’ hani korvi sisse, laot’ valgõ pääräti pääle ja sõitõ kodo poolõ. Peräh ma mõtli hindähe, et kül mõni keerulinõ asi või lihtsäle kõrda saia, ku muidogi nuppu olnu.

    Niikavva jõudsõ ka vana Liigus kodo. Timä võtsõ uma rohokoti ni sõidimi Haan’kasõ küllä.
    Mino mälehtämist piteh johtu tuu vikur lugu 1969. aasta suvõ lõpu poolõ Orava kandih. Sovhoosih oll’ mitu eläjätohtrit. Üts, kes pidi päätohtri ammõtit ja velskri, kes tekk’ pääle majandi tüü ka individuaalõ eläjile tohtri api.

    Velskris oll’gi üts vanamehenäss, mi kutsõmi tedä nimega vana Liigus. Suurt koolitust timäl es olõ, a praktiga oll’ timäl kõva, vist jo sõa aost. Timäl oll’ ka naanõ, kutsõmi tedä Liigussõ mutis. Mehe kõrval tekk’ timägi lihtsämbit töid majandi tsigalah ja muial kah.

    Oll’ suvõlõpu aig, pikkä aigu jo lämmä ilma. Nigu iks, jäi lehmä säändsel kõrral udarapõlõtikku, lambil tulli massalut’ka ja tsiol punataud. Meil kotoh jäi ka tsiga haigõs ja mul kästi eläjätohtri tuvva.

    Karksi tsikli pääle ja padavai Rõssa küllä sõitma. Liigus elli Rõssa küläh Kuusõ majah, sääl inne raudtii ülesõitu kurra kätt. Velskrit hinnäst es olõ kotoh, a mutt ütel’, et ooda no tsipa, külh timä ka varsti tulõ. Oodi iks oodi uma paarkümmend minotit, kai, ku üts miis sõitõ jalgrattaga moro pääle. Takah pakiraami pääl kardokakorv ja korvih illos valgõ hani, pääräti üle köüdedü, et hani vällä es saanu ja lindu es lännü.

    Miis ütel’ Järvepää küläst ollõv ja küsse ka eläjätohtrit, et nuur hani ei jõvva munna är luvva. Liigussõ mutt kullõl’ mehe murrõ är ja ütel’, et aroda taa hani korvist vällä, ma käü niikavva köögih är. No miis arot’ hani korvist vällä. Mutt tull’ köögist, raudpääga lavvaväits peoh.

    Ma lätsi kah ligembäle, esi mõtli, et tohoh, kas tä kurat lõikas no hanil munaluumisõ mulgu suurõmbas vai? Miis võtt’ hani kangli ala, nii et hannapuul oll’ ülespoolõ. Liigussõ mutt võtt’ raudpääga lavvaväidse terräpiteh peio ja koksas’ väidsepääga munna, mis paistu hanna alt mulgust.

    Edimädse kõksuga muna katski es lää, sis lei kõvõmbahe ja no läts’ muna kuur katski. Kõik, mis sinnä hani sisse oll’ mitmõ päävä pääle korjunu, tull’ nigu robahti moro pääle maaha, koorõ tükü ja muna sora ja muu.

    Hani tekk’ paar kõrda vaaa- kaaaa! Timä vist tennäs’ ka abiandjat. Miis tasosi tohtrilõ vaiva iist, köüt’ hani korvi sisse, laot’ valgõ pääräti pääle ja sõitõ kodo poolõ. Peräh ma mõtli hindähe, et kül mõni keerulinõ asi või lihtsäle kõrda saia, ku muidogi nuppu olnu.

    Niikavva jõudsõ ka vana Liigus kodo. Timä võtsõ uma rohokoti ni sõidimi Haan’kasõ küllä.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Süümine ja juuminõ
     
    Ruitlasõ Olavi, meditsiiniline mõtlõja
     
    Savisaar lupa 1. hainakuu pääväst keeldä alkoholi müümise poodõn kellä katsast õdagu kooni kellä katsani hummogu terve aastatsõõri joosul. Tä kuts ka naabrivaldu samma tegemä.

    Ütelt puult om alkoholism haigus ja ku joodik viina kätte ei saa, om kõik kõrran. Nii arvas Savisaar.

    A Edgaripoisi meditsiiniline mõtlõminõ om null. Alkoholismi ravimist tetäs jo alkoholiga. Tuuperäst om otsus sama tark ku süämehaigilõ terves üüs validooli müümine är keeldä. Ku üüse maaha ei lõpõ, sõs kell katõssa saat tableti keele ala tsusada.

    Joodik või sammamuudu är koolda, ku õigõl aol klõmakat ei saa. Täl om nii sitt olõminõ, et süä ei piä vasta, ku 200 grammi suuhtõ ei saa. Juuminõ om haigus ja tuu asõmõl, et haigõkassal joodigu joomapäävä kinni massa laskõ, nõstva nä aktsiisi, piirdvä müümist…

    Viin tege inemise ilosas. Viin om kosmeetiline imerohi. Noorõmban iän olõ ma pall’o naisi ilosas trimbanu. Savisaarõ otsusõga piät perädü hulga halvastõ vällänägevit naistõrahvit kellä katsast õdagu kellä katsani hummogu jälle vällä nägemä. A millen jälle latskõsõ süüdü omma? Sündümise aigu narsõ jummal, no narr valitsus!

    Tõsõs om viinaputõl tävveste as’alik aomassina asõndaja. Sul om ülikooliharidus, magistrikraat vai esiki doktori uma, lasõt 0,5-liitridse puslagu är ja olõtki sada aastat inemiisi arõngun tagasi lännü.

    Tõsõ pudõliga piät veidükese tasalikumbalõ «reismä», selle et tihtipääle läävä inemise aon ülearvu pall’o tagasi, saa-i kiviaolgi pidämä ja jõudva sinnä, ku ahvist inemine sai. Ja ku sääne ahv vai vetikas ruuli istus, ei pruugi kõik häste minnä, selle et ahvi ei saa jo arvo, et massinidega puid piten ei sõidõta.

    Kolmandas tege viin lõbusas. Viin om pall’o odavamb ku televiisor ja televiisorist ei tulõ jo ammu midägi nall’akat. Normani sõu om lahja ja viländäs lännü, Sipelga 14 sai otsa ja säitsmedse uudissõ ei tii küländ pall’o nall’a. Lasõt Lavvaviina sisse, mass 50 kruuni, mis om odavamb ku kinopilet ja olõminõ saa tükk maad huvitavamb ku kinematograahvilidsõ mooduga.

    Ei tiiä, miä om järgmäne asi, mink vasta Savisaar püürd? Ma arva, et järgmäne om leeväaktsiis ja pääle tuud müümise kiild katsast katsani üüse. Vai süldiaktsiis. Ei lää pall’o aigu, ku valitsus arvo saa, et pall’osüümine juumisõst parõmb olõki-i.

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kašpirovski

    Ilda aigu loi lehest, et suur Vinne imeravitsõja Kašpirovski oll’ Narva rahval külän käünü. Tull’ miilde, kuis mitutõist aastat tagasi oll’ tuu imetohtri perätült kuulsa. Timä imetekõ näüdäti televiisorin. Inemise muust es kõnõlõ ku Kašpirovskist.

    Mul üts tutva naanõ oll’ hädän mädäpaisidõga jala pääl. Ku ma timäga jäl kokko sai, küsse, kuis tälle Kašpirovski mõidu.

    «Väega häste! Tõmpsi tedä paksult paisõ pääle ja köütse üüses jala kinni. Hummogus oll’ asi kõrran!» hõigas’ tä suurõ rõõmuga.

    Ma es nakka timä rõõmu häötämä uma tarkusõga, et jala terves tegejä oll’ kimmäle vana hää Višnevski – paks pruun jälle haisuga salv. Kašpirovskist olõ-õs tuu naanõ nigunii kuulnuki.


    Mulli massva!

    Ku ilma väega lämmäs är lätsi, naati hoolõga pudõlivett ostma. Kats vanna naist, arvada et maalt, kaiva suurõn Selveri söögipoodin mineraalvii riiulide man, kuis nii üts ku tõnõ säält viipudõli haardsõ.

    «Vanast võtt’ egäüts vett kaost ja tuu es massa midägi. No topitas vesi kirivä sildiga pudõlihe ja mass niisama pall’o ku leeväpäts,» märgot’ üts naistõrahvas pahatsõlõ.

    «Ega vesi parhilla kah massa-i midägi. Massva nuu mulli, määndsit massinaga viile sisse surbutõdas. A pudõli iist saat rahha viil tagasi,» rahust’ timä kaaslanõ elotargalt.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Ätigesalv
     
    Ku jo vanõmbas saat, nakkasõ ihuliikmõ egält puult valtama. Ei jõvva kõikaig rohopoodist osta noid kallit määrmise salvõ ja rohorattakõisi (tablette), miä valu är võtva. Võimi esi tetä poolõliitridse purgi tävve hääd ätigesalvi, miä häste avitas, ku määri kässi, kaala vai olgõ pääle.

    Võit panda mõnõ pehmembä rõivatükü pääle ja vedronõglaga kinni kah viil. Jupikõsõ ao peräst nakkas määrit kotus kuumõtama ja tunnõt, kuis valu är kaos. Õnnõ haava pääle ei tohe panda.

    Salvi tegemises lätt vaia 70-protsendilist ätiket, tuud piät hankma Vinnemaalt. Eesti 30-protsendilinõ ätik ei kõlba, a üle 70 protsendi ei või kah olla. Viil lätt vaia 200 grammi tsiarasva ja üts suurõmb kana¬muna, miä klaasi mahus.

    Kõgõpäält piät pandma tuurõ kanamuna kõgõ koorõga tsäiklaasi. Sõs valla ätiket nii pall’o pääle, et muna jääs tävveste ätige sisse.

    Et muna klaasi põhja vaossi, tulõ tõnõ vähämb klaas munalõ pääle panda. Ätiket piät olõma nii pall’o, et muna är katt, rohkõmb olõ-i vaia.

    Tuud tulõ laskõ üüpäiv saista, niikavva, ku munakuur om päält är lahtunu. Tuu ao joosul om ätik muna kõvas kiitnü. Muna tulõ klaasist vällä võtta ja tõistõ, portsõlanist vai klaasist anomahe panda. Kile, miä om muna ümbre, tulõ är võtta ja minemä visada.

    Sis tulõ võtta poolõliitriline purk ja tsiarasõv ja ärkeenü muna sinnä sisse panda. Puust ossakõsõ vai köögiriistaga tulõ kraam häste segi sekä. Segämise riist piät kimmähe puust olõma! Lõpus tulõ mano panda ätik, kon muna seen oll’. Sis tulõ vahtsõst sekä, plastkaas pääle panda ja ports omgi valmis. Tuud tulõ laskõ viil kümme päivä pümmen saista, egä päiv kõrraligult läbi sekä. A päält ekä segämist tulõ plastkaas tagasi pääle panda, muido ätik laihtus är.

    Seo ätigesalv om mi perren jo aastit tarvitusõn. Ütlesi viil mano, et ku valu omma väega suurõ, piät haigit kotussit üüse kah viil määrmä. Tuud massa-i pelädä, et tsiarasv rõiva ja sängülina är määr. Tuu tõmbas õks ilostõ naha sisse är. Hariligult om üüse õks üühamõ kah sälän, tuu saa perän är mõskõ.

    Mandli Sulõv

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!