Nummõr' 131
Piimäkuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laat ai tii umbõ
  • Uudissõ
     
  • Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
  •  
  • Uma pido tulõ Kubijal
  •  
  • Vällä om kaivõt esieräliidsi asju
  •  
  • Ploomi Elmo 100
  • Elo
     
  • Ärelämises olõ-i pall’o vaia
  •  
  • Kon om tuu lump...
  • Märgotus
     
  • Suurõ ja väiku kooli
  •  
  • Räpinä kanti om kultuurisõbral seo suvi asja!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Suurõ ja väiku kooli
     
    Umal aol suurõs aetuisi kuulõ tetäs Ameeriga liinun väikumbis – väikumba kooli omma hulga parõmba
      
     
    Browni Kara, kooli-uurja Ameerigamaalt 
      
    Tulõ Lõuna-Carolina osariigist, kon üle poolõ rahvast eläs ja opp maal ja kon om pikk maakuulõ kinnipandmisõ/kokkolüümise aolugu. Mõtli, et võisi ka midägi mano üteldä kooli teemalõ, midä Võromaal pall’o arotõdas.

    Küländ keerulinõ om Ameerigamaa ja Võromaa kuulõ kõr¬vuisi säädi, hulga asju om tõistmuudu. Näütüses Ameerigan ei olõ koolõl säänest ütist juhtmist, ei olõ riigi opikavva, egän koolin om uma.

    A om ka üttemuudu asju, esieränis sis, ku kaia maakuulõ. Ameerigan om kah oppajidõ löüdmisega suur hädä, innekõkkõ maakuuli. Oppaja ei taha maal tüüd tetä, parõmba meelega oppasõ nä liinan. Nuu, kiä maal oppasõ, omma valmis säält är minemä. Asi om lännü nii rassõs, et oppajit tuvvas sisse Indiast, Filipiine päält ja Hiinast.

    A parhilla om väega iroonilinõ olokõrd. Maal pandas väikeisi kuulõ kinni, a samal aol suurin liinun, nigu New York, Los Angeles ja San Francis¬co, om sääne tsiht, et kooli tetäs hoobis väikumbis. Umal aol suurõs aedu kooli ei tüütä kõrraligult ja om vaia tetä väikumbit opikogokundõ. Tuu tähendäs, et mitu väikumbat kuuli tetäs ütte suurtõ koolimajja. A tuu om õnnõ liinun. Samal aol maal pandas õks kuulõ kokko ja kinni.

    Mõtõldas, et väikumbidõ kuulõ kinnipandmisõga ja suurõmbidõ kuulõ tegemisega saa rahha kokko hoita. Tuu või nii olla, a om selge, et väikumba kooli omma tegeligult nii koolilatsilõ ku oppajilõ parõmba ku suurõ. Uurmisõ omma näüdänü, et akadeemilidselt joudva parõmba järe pääle väikun koolin opnu latsõ, väikun koolin om ka noid, kiä kooli poolõlõ jätvä, veidemb. Niisama käüdäs väikun koolin suurõ kooliga kõrvuisi kaiõn hulga rohkõmb tsõõritunnõn.

    Opja pidävä väikust koolist inämb luku ku suurõst. Väikun koolin om julgõmb olla, latsõ tundva, et nimä kuulusõ kohegi. Suurõ kooli opilanõ om rohkõmb nigu määnegi nummõr ku inemine. Väikun koolin om lihtsämb mõnda last eräle opada (individuaal¬oppus), oppajidõ sündsüs (moraal) om väikun koolin korgõmb.

    Väikene maakuul om inämb ku õnnõ üts koolimaja. Tä om majandusligu ja ütiskundlidsõ elo keskkotus külän. Ku kuuli inämb ei olõ, kaos ka tuu keskkotus. Ameeriga ja Võromaa väikeisil koolõl om viil sääne vahe, et Võromaal om nail koolõl aolugu hulga pikemb. Kuul om olnu Võromaal pikki aastit külä kultuurilinõ keskkotus. Kooli kinnipandmisõga häös aolugu är.

    Ku väiku maakooli kinni pandas, sis mõos tuu tihtipääle ka paikligu kultuuri pääle: väiku kotussõ umakultuur lätt inämb ütte näko suurõmbidõ kotussidõga. Olõmi Ameerigan opnu tuud, et suurõ kooli tekütäse ütenäolist kultuuri.

    Midä tetäs sis saisun, ku om teedä, et väiku kooli omma opjilõ parõmba, a väikumba umavalitsusõ tahtva noid õks kinni panda? Mõnõn Ameeriga osariigin, nt California, Texasõ ja New Yorgi osariigin om tettü säädüisi, miä lupa-i väikeisi kuulõ kinni panda. Näütüses California osariigi valitsus võtt’ vasta säädüse, et latsõ ei või olla bussi pääl inämb ku puul tunni. Tuu tähend’, et es saa kinni panda ka väikeisi kuulõ. A kah’os tulõ säänest asja küländ harva ette.

    Tihtipääle uutva väikumba umavalit¬susõ Ameerigan maa¬inemiisi arvamiisi kooli alalõjätmise vai kinnipandmisõ kotsilõ. A maainemiisil om hulga rassõmb kinnipandmisõ vasta sõti. Maainemiisil om hulga inämb tegemiisi ku liinainemiisil, maainemise omma vaesõmba ja piät inämb tüüd tegemä. Näil om veidemb vapa aigu otsi kooli hätile välläpäsemist. Tuu om demokraatia hädä, et maainemise helü ei jõvva valitsusammõtnigõ kõrvu. Maainemine või kooli kinnipandmisõ vasta olla, a ei saa tihtipääle kuunolõkilõ minnä, selle et täl om tuud aigu tüü vai täl ei olõ autot. Valitsusõlõ om tuu hää: saa perän üteldä, et meil oll’ kuunolõk, kedägi es olõ. Nii om maakuulõ lihtsämb kinni panda.

    Maal väikeisi kuulõ kinnipandminõ ja liinan suuri kuulõ tegemine ei olõ hää mõtõ. Otsustaja piäsi pääle raha kokkohoitmisõ märkmä ka tuu üle, midä kuul tähendäs seolõ kandilõ, määne om kooli aolugu ja määnest haridust koolilatsõ väikust koolist saava. Ameerigan om tettü suuri kuulõ ja väikeisi kinni pantu ja täämbädses om arvu saadu, et es tetä õigõlõ.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!