| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | Kon om tuu lump...
Harivesiligõ umasvõet kodo |
| | | | | | Vetevaotusõlump. Vanast leotõdi tan linnu. | | | | |
Tuust aost om müüdä tsipakõnõ üle poolõ aasta, ku ma seonsaman aolehen kiroti, kuis ma hindäle harivesiligu sai. A no, 6. piimäkuu lõunadsõl aol olliki neli luuduskaitsõ as’atundjat jälki vahtsõst kohal. Nä kaiva, kuis nuu tsillukõsõ eläjä omma vahtsõ kodo umas võtnu. Nimelt Euroopa Liidu Life Nature fondi perrä kaivõdu lumbi omma harivesiligõ ja ainuliidsi kunnõ jaos kaivõdu. As’atundja ütli, et nii pall’o lumpõ ütel talo¬maal om esieräline asi, tuuperäst tulli nä siiä kõgõ inne.
Pääle kaiõn omma lumbi piaaigu kõik ütesugudsõ, a egälütel om uma nägo ja nimigi pant. Ja elo om kah kõigin lumpõn seen.
Kiroda, määndsit eläjäkeisi as’atundja mu lumbõst löüdse:
Kunnalump. Seo lumbi seen omma egä aastak kunna olnu, tuuperäst. Seost lumbist saigi kõik taa alostusõ. Tast löüti üleminevä sügüse nuu harivesiligu, kiä olli tan elolõ naanu. Uurja kaiva no kah lumbi üle, muna olli ilostõ laja lehe vaihõlõ voldidu. Tuu om harv juhus, ku nä pääle kaibmist aasta seen sisse koliva. Löüti ka tähnikvesiligu munnõ ja rohokunna poigõ kah.
Vetevaotusõlump. Vanast leotõdi tan linnu, kivi panti rasõhusõs pääle. Siist lumbist lövvedü muakunna poja omma luuduskaitsõ as’atundjidõ sõnno perrä ainulidsõ. Näid muialt Eestist nal’alt ei lövvä. Harili¬gu rohokunnapoja olli kah.
Paiupuhmalump. Seo kotussõ pääl kasvi paiumõts. Tuuperäst sääne nimi. Lump om ilosa savidsõ veere ja põh’aga, vesi paistus selgehe läbi. Taast lumbist löüti ainulidsõ muakunnapoja.
Tammõmäelump. Vanast es olõ tankandin nii pall’o mõtsa, oll’ sääne kunnikõnõ, kon ümbre kasvi tammõ. Löüti õnnõ rohokunna poigõ.
Piirilump. Seo lump om naabri piiri pääl. Tast löüti ainulinõ harivesilik. Kunnõst olli rohokunn ja kärnkunn kah kudõnõman.
Ööbiguorulump. Vanastõ, ku tan lumpi es olõ, lauli perve pääl võsun sisaski. Parhilla laksutasõ viil kah, tuuperäst sääne nimi. Ka tuust lumbist löüti harivesiligu ja tähnikvesiligu munnõ. Kunnõst olli õnnõ rohokunnapoja.
Mandli Sulõv
|
200 harivesiligulumpi. 2005.–2006. aastal kaivõti vai tetti harivesiligõ jaos Lõunõ-Eestin puhtas 200 lumpi (Haani ja Otõpää luuduspargin, Piusal, Karstõn, Haukal ja mitmõn Setomaa külän).
95 % lumpõst om harivesilik joba umas võtnu, esieränis Setomaal ja Haanin.
40 % lumpõ seen eläs ka väega ainulinõ muakunn.
Läte: Rannapi Riinu, kunna-uurja, harivesiligõ pästmise projekti üts juht.
| | | | | | Mis sa arvat? | |
|
|
|
