Nummõr' 131
Piimäkuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laat ai tii umbõ
  • Uudissõ
     
  • Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
  •  
  • Uma pido tulõ Kubijal
  •  
  • Vällä om kaivõt esieräliidsi asju
  •  
  • Ploomi Elmo 100
  • Elo
     
  • Ärelämises olõ-i pall’o vaia
  •  
  • Kon om tuu lump...
  • Märgotus
     
  • Suurõ ja väiku kooli
  •  
  • Räpinä kanti om kultuurisõbral seo suvi asja!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Ärelämises olõ-i pall’o vaia
     
    Ojari Triinu
    Ilvesse Aapo
        
     
     
    11Politseimiis Heili Hillar taha-i sukugi kuri olla. Kõgõpäält tä pallõs mol’otajil kodo minnä, inämbüisi kullõldas sõnna. Peedu löperdäs tihtipääle Ruusa poodi man. Vaihõpääl käü koskil abin vai tege mõnõ otsa.  
        
     
     
    Orava poodi takan viit aigu lustlik Indrek. Pildi pääl om tä käe ola pääle pandnu ütele mehele, kiä om lännü poodi taa¬dõ õnnõ päävä iist varjo ja seo luu mano sukugi ei putu. Kissi Piret Veriora «riigipoodist» olõ-i rahul tuuga, et poodimüüjä piät väiku palga iist tüüd tegemä, a saman mõnõ saava niisama mol’otamisõ iist rahha. 
        
        
     
    «Kas ma piät sis limunaati juuma vai?» om Ruusa poodi man istva Peedu vastus küsümise pääle, mille tä päävä aigu olt juu. Peedu lupa hindäst pilti kah tetä, tä ollõv Põlvan elänü ja tuuperäst ei pelgä pildistämist sukugi.

    Uma Leht kaes, kuis hummogupuul Võromaad elo lätt. Kuis lätt sändsil inemiisil, kiä eläse tüüldäolõgi ja toimõtulõgi abirahast.

    Seost aastast nõstõti tüüldäolõgiraha 400 krooni päält tuhandõ pääle ja toimõtulõgiraha 500 krooni päält 750 pääle. Miä sõs tuust om? Kas om inämb rahha maahajuumisõs vai om toimõtulõk tõtõst parõmb?

    Käümi Ruusa, Orava, Leevaku ja Veriora poodi man ja kõlistami läbi valla sotsiaaltüütäjit mitmõst Võromaa kandist. Mitmõ sotsiaaltüütäjä ütlese, et toimõtulõgiraha saajit om kõik aig veidembäs jäänü ja kiä om tahtnu, om jo ammu tüüle saanu. Tüüldä jäänü omma õks nuu, kinkalõ tüütegemine sukugi ei passi. Samal aol om mano tulnu «grupiraha» vai õigõmbalõ tüüvõimõtuspensioni saajit, peris mitmõ noist omma tuu tervüsevia hindäle esi viinavia abiga külge kor’anu. A muidoki saa-i kõiki üte lavvaga lüvvä, mõnõl lihtsäle ütles tervüs inne peris pensionni üles.

    Juhutüü kolmõ ollõ iist

    Nii Ruusal ku Oravil trehvämi meesterahvit, kiä tuust tüüvõimõtuspensionist eläse. Peedu kummutas Ruusa poodi lähkün olt ja ütles, et vaihõpääl käü kongi abin vai tege mõnõ otsa.

    Oravil om tõnõ julgõ tervüseviaga meesterahvas, Indrek, kiä ütles, et aig-aolt lahk kinkalgi puid ja näütüses eelä värvse sõbra Nivat. Säändside asju iist andas kolm pudõlit olt, imä and leevä ja pand võiu kah pääle ja nii tä eläski.

    Miä sõs saa, ku vana imäkene är koolõs, tuuperäst Indrek ei murõhta: «Imä koolõ-i kohegi, täl om kimmäs tervüs.» Indrek ei väsu immä kitmäst, selle et imä ei tõrõlõ pall’o ja ega Indrek kah halv poiss olõ-i, ku vaia, avitas tä kartolt kündä vai midägi muud tetä.

    Politsei aja mol’otaja kodo är

    Pingi ja lavvakõsõga kotus Orava poodi man, «Tammõ trahter», om tühi. Pia tetäs meile selges, et politsei om tankandin väega hoolõn, om nii mõnõgi är saatnu, trahvigi tennü ja platõ pääle veenü. Kas asi tõtõst nii karm om, saami esi Värska konstaabli Heili Hillari käest küssü. Hillar ütles, et om taa kandi ammõdivele asõmõl ja sõit egä päiv vallan kõik küläkeskusõ läbi. Kuri taha-i tä sukugi olla, kõgõpäält pallõs tä poodi man mol’otajil õks lihtsäle är kodo minnä ja inämbüisi kullõldas häste sõnna. Ja muidoki või sõs juhtu, et «ammõtligu» kotusõ asõmõl mindäs sis mitteammõtligu kotusõ pääle, midä puhma inämb är varjasõ, nigu Oravil juhtunu omgi.

    Poodiprovva: õiglust olõ-i!

    Leevakul om sääne lugu, et poodi man ei olõ kedägi. Poodiprovva jutu perrä jäimi mi ildas, hummogu ollõv tunglõmist kõvva olnu. Tä kõnõlõs viil ollõmarkõst, miä häste pääle läävä – õks tuu otav ja võimaligult kangõ olu ja harvõmb ka odavamb viin. Üttegi säänest inemist tä viil nännü ei olõ, kinkalõ abiraha abis olõsi.

    Kissi Piret Veriora «riigipoodist» arvas kah, et ega taa elo õiglanõ ei olõ – timä tege egä päiv terve pikä päävä tüüd ja saa tuu iist inämb-vähämb miinimumpalga suurust palka, a tõnõ «tiin» sotsiaalabiga uma leevä ja om õigõ ja rõõmsa päälekauba – a miä sa tiit, ku niimuudu om.

    Verioral tetäs poodi iin remonti ja tuuga om poodi man olõmisõ kotussit veidemb, a tuu iist om säälsaman man jo ammust aigu kuulus maja, midä «Õnnõ 13» nimega tiidäs.

    Võla pääle puutõn hariligult ei anda. Õnnõ Orava poodi müüjä võiva umanigu luaga võlgu anda, ku om teedä, et inemine tõtõst hädän om ja elos aos võlgu ei jää.

    Kissi Piret Verioralt naard, et võlgu timä ei või anda, a ku kinkalgi õnnõ paarkümmend senti puudus tulõ, sõs tä lask säändse inemise tuu väiku võlaga niisama minemä, selle et tõnõkõrd tulõ jäl mõni, kiä uhkõlõ «tagasi olõ-i vaia» ütles ja ülejäänü summakõsõ poodipidäjäle «kasumis» jätt.

    Viil ütlese poodimüüjä, et mõnikõrd võtva nä mõnõ tegeläse oppamisõ ette, et är võtku kattõ pudõlit kangõmbat, võta üts. Sõs häbendedäs, pandaski üts tagasi, a peräst oldas poolõ päävä peräst säälsaman, et tuu tõnõ putõl kah är osta. Tõsõ inemise jäl, kinkal viinavika ei olõ, jakutasõ umma väikut rahha läbi kuu ja kaesõ, kuis nakkama saia.

    Sente iist banaanõ

    Ruusa poodiprovva kõnõlõs, et rahvas tuu peris pall’o taarat ja saadu raha iist ka ost kõrraga, miä vaia. Mi külänkäügi aigu om timä jutu perrä külh toetuisi aig, tuu tähendäs, et kulutõdas inämb, ku mõnõl muul aol.

    Ruusal trehvämi latskõisi, kiä säädvä leti pääle hulga peenükeist rahha ja küsüse banaanõ «kõgõ raha iist». Saava: kolm tervet banaani ja veidü rahha tagasi. Järgmäne tütärlats ost ijätüst. «Imä and egä päiv veidükese rahha,» seletäs tä mi küsümise pääle, kost tä rahha saa ja paistus eloga rahu ollõv.

    Imä mõistva rahha lukõ, innekõkkõ suurõ perre imä. Sakõstõ taso-i näil tüül käümine är. Ku tälle pakutas väiku raha iist tüükotust, kohe rassõ mano saia om, olõ-i täl mõtõt tüüle minnä, ku palga sõidurahas är kulutat ja latsõ tüülolõgi aigu pasmalda omma. A õnnõ latsirahaga om inemiisil kehvä toimõ tulla ja latsi kasvata, tuud ütli nii Orava, Ruusa, Leevaku ku Veriora poodimüüjä, kiä säänest ello egä päiv päält nägevä.

    Mõni lask hinnäst avita

    Misso valla sotsiaaltüütäjä Kalda Helli kõnõlõs, et kukki mõnikõrd tundus, et inemise inämb ei muutu, tulõ kõik aig uuta, et lätt tõistõ.

    Inemiisi piät avitama ja mõtõt, et abist kassu om, tohe-i maaha jättä. A suuv umma ello muuta piät õks inemise hindä sisest tulõma.

    Om ette tulnu ka säändsit juhussit, kon väega pikkä aigu viinaviaga hädän olnu inemine pallõs avita hindäle ravi kõrralda ja nakkas sõs tüül käümä ja kõrraligult ummi latsi iist huult kandma.

    Kõigin vallavalitsuisin, kohe kõlistami, kõnõldas samma juttu: sotsiaaltüütäjä omma nõun tegemä egätsugu asju, et inemiisi parõmba elo pääle härgütä.

    Mõnõlõ andas võimalus kursuisil kävvü, tõsõlõ opatas rahaga toimõtulõkit. Mõnõlt puult om kuulda, et lepütäs kogoni poodimüüjäga kokko, et ärku toolõ vai tõsõlõ päält söögikraami muud andku.

    Oravil om valda tööle võet tüütugiisik, kink hoolõ all sõs tüüldä inemise käävä tüühar’otuisi tegemän. Tuu tähendäs määnestki tarvilikku tüüd 18 tunni kuun. Tulõ vällä, et sääne asi om tüüldä toesaaja julgõmbas tennü ja tüüd har’otaman käüdäs peris hää meelega. Häämeelega mindäs ka tüüturuammõdi kursuisilõ.

    Päält muu abi oll’ muidogi ka toetuisi nõsõmist vaia. Tuud ütlese nii valdu sotsiaaltüütäjä ku Hillepi Heli tüüturuammõdist.

    Noilõ, kiä hinnäst muuta sukugi ei taha vai ei suta, tulõssi suuvi rõõmsat miilt, tuud lätt õks vaia. Ja paistus, et näil omgi tuud viil inämb, ku mõnõ suurõ palga iist tüülkäüjä näost kunagi nätä või. Rõõmsa meelega inemine tund õks, et tä tulõ toimõ, olkõ tä sõs toimõtulõgiraha vai hoobis suurõ palga saaja.

    Miä viil? Paistus, et maapoodi nakkasõ inämb liinapuutõ muudu vällä nägemä. Kas taa om märk parõmbast toimõtulõgist maal vai minkagi häömisest, tuud näütäs aig.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!