| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Repän pinikausi man | | | Kes ei usu, ärkõ uskõ, a seo asi oll’ tõtõstõ niimuudu.
Mul om pini värte takan ketin. Hummogu, ku üles tulõ, kae iks aknõst vällä. Kitsi ja rebäsit liigus siin ümbre. Elä mõtsa veeren.
Üte hummogu kai kah vällä ja näi, et pini putka lähkun liigus haina seen määnegi elläi. Sis näi, et om va repän. Tä läts’ õkvalt pini söögipaakõsõ manu ja naas’ süümä.
Mõnõ kuu iist kai, et pinil om hää isu tulnu. Hummugu kõgõ annum tühi. Innembi oll’ iks puul süüki perrä. Tull’ midägi hääd manu sekä. Süük tulõ tetä sakõ, muidu vala ümbre.
No jah! Nii ku näi, et repän süü pini süüki, lätsi kipõstõ vällä ja ässiti pinni haukma. Pini oll’ rahulistõ uman putkan, a repän sei timä süüki. Tä oll’ rebäsega harinu. Sügüse ma näi, kui nä olli ütstõõsõlõ väegä lähkün. Pini ketin, repän piaaigu keti man. Pini kai rebäst ja rehkse hannaga, es haugahta kõrdagi. Mu ässitämise pääle läts’ repän mõtsa viirde, ma tulli är tarrõ.
Lätsi lõuna aigu pinile vahtsõt süüki viimä, a mis ma näi. Söögipaakõst es olõ koskil. Jo tull’ repän vahtsõst tagasi ja võtsõ söögi kõgõ paaga üten.
Ku ma ei olõsi hummugu tuud rebäst pini süüki söömän nännü, olõsi arvanu, et mõni asotsiaal läts’ siist müüdä ja võtsõ alumiiniumpaa üten.
No tulõ mul õdagu pini söögipada är sisse tuvva vai säädi niimuudu, et repän es saanu pata är viiä.
Kruusamäe Maimu
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
