Nummõr' 131
Piimäkuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laat ai tii umbõ
  • Uudissõ
     
  • Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
  •  
  • Uma pido tulõ Kubijal
  •  
  • Vällä om kaivõt esieräliidsi asju
  •  
  • Ploomi Elmo 100
  • Elo
     
  • Ärelämises olõ-i pall’o vaia
  •  
  • Kon om tuu lump...
  • Märgotus
     
  • Suurõ ja väiku kooli
  •  
  • Räpinä kanti om kultuurisõbral seo suvi asja!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
     
    Rahmani Jan
    info@umaleht.ee
      
     
    Muinasjutukambri latsõ opsõ muinasjuttu mängmä. Takan suvõkooli kõrraldaja Laande Alli. 
      
    Mulgimaal, Lilli külämaja man peeti minevä riidi ja puulpäävä mulke viiendät suvõkuuli. Kokko tull’ kullõma ja opma 70 inemise ümbre, noist poolõ latsõ ja tõnõ puul suurõ inemise.

    Timahavadsõ mulke suvõkooli pääteemas oll’ mulgi kiil. Suvõkooli pääkõrraldaja Laande Alli sõnno perrä omgi parhilla mulke jaos kõgõ tähtsämb keelega tegelemine. «Kõik latse pääve käima Keelekambren, et na saave sis vähempelt aru, mis see mulgi kiil om. Mulgimaal om keel kaduma lännü rohkõmp ku Võrumaal ja me tahas selle keelege äste pallu tüüd tetta,» selet’ Laande Alli. Uma keele sais om täämbädsel pääväl Mulgimaal peris ikunõ: «Lillil kõnõldasse peris pallu, 50 aastadsõ ja vanemba iks kõnõlõsõ. A koolen j? liinan ei kõnelda inämb,» selet’ Alli.

    Muu tegemise olli mulke suvõkoolin päämidselt käsitüü, muusiga ja luudusõ tundmaopminõ. Suvõkoolin olli säändse tüütarõ vai kambri: keelekambri, kandlõ-, luudus-, käsitüü-, muinasjutu-, puutüü-, poimmis- ja paiupillikambri. Muinasjutukambrin opati latsilõ selges muinasjutt. Tuust tei latsõ õdagu tulõ veeren näütemängu. Käsitüükambrin tetti perrä egäsugumaidsi mulgi vannu käsitüükirju. Luuduskambrin opiti mulgikeelitsit rohohainu nimmi ja tuud, kuis näid kor’ada. Laande Alli ütel’, et inemiisi, kiä mõistva mulgi keelen opada, om väega rassõ löüdä. Om kül noid, kiä mõistva kiilt, a pelgäse tuun keelen opada, ei olõ niimuudu harinu.

    Mulgi kiilt proovitas latsilõ opada inämb mängu ja lauluga: opiraamatit om veidü ja ei taheta latsi ka väega är hirmuta raamatust oppamisõga. «See piap meeldima, see om üits tore ja lõbus asi, ja ku ta ütskord juba meeldima akkab, sis ta jääb manu ka,» löüd Laande Alli.

    Kiil om perämädse viie aastaga, ku mulgi omma umast kultuurist inämb pidämä naanu, parõmbas lännü, kõnõl’ Laande Alli. Huvi om tegünü ja tuu om Alli meelest kõgõ tähtsämb.

    Suvõkooli Mulgimaal läävä edesi, arvas Alli. A kõgõ tähtsämb om timä meelest, et egän Mulgimaa koolin saanu mulgi kiilt oppi. Opimatõrjaalõ om küländ veidü: om olõman lugõmik ja üts raamat, «Loomislugu Mulgimaalt». «Esi otsime, esi tõlgime kik,» selet’ Alli.

    A määne või olla mulgi keele sais katõkümne aasta peräst? «Ma loodan, et kõnõleve rohkem ku pirla,» oll’ Laande Alli usku täüs.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!