Nummõr' 131
Piimäkuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laat ai tii umbõ
  • Uudissõ
     
  • Mulgi pei Lillin viiendät suvõkuuli
  •  
  • Uma pido tulõ Kubijal
  •  
  • Vällä om kaivõt esieräliidsi asju
  •  
  • Ploomi Elmo 100
  • Elo
     
  • Ärelämises olõ-i pall’o vaia
  •  
  • Kon om tuu lump...
  • Märgotus
     
  • Suurõ ja väiku kooli
  •  
  • Räpinä kanti om kultuurisõbral seo suvi asja!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Laat ai tii umbõ
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
          
     
     
     
    Värski hapnõ kurgi pidi iks är pruuvma. Mitte õnnõ inemiisil, a ka eläjil oll’ himo laadu pääl ütstõsõga juttu aia.  Kukki eläjit-tsirkõ tuvvas egä aastaga laadu pääle veidemb, sai Ermilde iks hindäle hani kodo viiä. 
          
    Vahtsõliina laadust om rahvas väega pidämä naanu: 16.–17. piimäkuul peet 12. laadu aigu tekkü puulpäävä lõunas Võro-Vahtsõliina tii pääle laadulõ sõitjist autist mitu kilomeetrit pikk tropp.

    «Asi läts’ käest är jah,» nent’ Vahtsõliina laadu pääkõrraldaja Traageli Ivar. Tä ütel’, et autid sõitõ laadu pääle kolmas jago inämb, ku tä mõtõl’. Kukki tii viirde oll’ tettü üts parkmisplats mano, sõski es avida tuu autidõ-uputusõ vasta. Peräkõrd mahutõdi auto sõski kuigi är.

    Traageli Ivar kõnõl’, et timahava tull’ edimäst kõrda laadu aoluun 30 kauplõjalõ är üldä – kõik kauplõmiskotussõ saiva jo kolm nädälit inne laatu kinni pantus. Käsitüüplatsilõ oll’ tahtjit inämb ja tõnõ põhjus oll’tuu, et talodõl saiva timahava laadu aos kõigil kõrraga maas’ka ja tomadi valmis.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Puhkus läbi!
     
    Väiku puhkus, miä oll’ keväjäidsi ja suvitsidõ töie vahepääl, om läbi. Vähämbält maainemiisil om tuu niimuudu: hain vaia tetä, maasiga kor’ada. Timahava saa kõik, miä kasus, tsipa varrampa valmis, ku hariligult om olnu. Nii ei olõ midägi imehtä, ku mõnõl eläjäpidäjäl, kiä ummi töiega inämb hoolõn om, jaanipääväs talvõhain tettüs saa.

    Maasigakasvatajil omma kah uma murrõ. Korjajidõga oll’ kokko kõnõld, et tüü lätt valla pääle jaanipäivä, a jo nätäl-puultõist inne olli maasiga valmis. Otsi sis korjajit ilma päält.

    Tüüd om pall’o, tuu om selge, a tuud või-i ka ülearvo tetä. Suvi om õks puhkamisõ jaos kah. Põllu pääl küürän olõk vai maja man kõpitsõminõ omma kah muido kontorin istvidõ inemiisi jaos nigu puhkusõs, a noidõ töiega om kah sama lugu: tegeligult omma nuuki tüü ja väsütäse.

    A kuis sis puhada saa? Ma kah ei tiiä, a arva, et suvõl tulõs vähäkese aigu löüdä ka niisama mol’otamisõs. Saa minnä tutvilõ küllä ja hütsi pääl lihha kütsä. Tuuga muidogi kah piät ette kaema, liha omma hää maiguga ja või juhtu, et süüt ülearvo pall’o. Ja tuu om kah jälle asi.

    Kuis viil saa mol’ota, nii et hindäle liiga tii-i? Mullõ miildüs raamatit lukõ. Kats-kolm romaani võinu suvõl õks läbi lukõ, arva ma. Ku mul olnu lugõmalda, lugõnu ma esi arvada Kivirähä hussisõnno-luku ja Kaplinski vahtsõt romaani. Esi ma es läpe kummagagi suvõni uuta.

    Noil, kiä Tal’nalõ sõita saava, tasus kuu lõpun kävvü nuuri laulu- ja tandsupidol. Latsõ läävä sinnä nigunii, näid om illos kaia ja kullõlda.

    Ja viil üts viis, kuis kultuursõlõ mol’ota, om suvõtiatri. Suvõtiatri om midägi muud, ku harilik tiatri, tuu om kotus¬sõga inämb köüdet. Päältkaeja saava kaia tiatritükkü, a uudista ka tuud kotust, kohe tä tiatrit kaema om tulnu. Kats rõõmu üte raha iist.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!