Nummõr' 130
Piimäkuu 5. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõmmõrpalon kolmiku!
  • Uudissõ
     
  • Külän Räpinä ja Põlva kandi suurõmbil puiõl
  •  
  • Jaik käve Toronton
  •  
  • Võromaa päiv Tal’nan
  • Elo
     
  • Koolilõpõtaja mitmõst Võromaa nukast
  •  
  • Lehekuu oll’ Võromaal laadukuu: peeti vanno ja vahtsit laatõ
  •  
  • Urbanus pästse vihma käest
  •  
  • Uibu pistü aia ja tugi ala säädi!
  • Märgotus
     
  • Keväjä ja «Mino Võromaa» tulõk tege rõõmu
  • Perämäne külg
     
     
    Lehekuu oll’ Võromaal laadukuu: peeti vanno ja vahtsit laatõ
        
     
     
    Suurmanni Aino. Keriguplatsi pääl oll’ vanaaigsõ laadu hõngu tunda. 
        
    Lehekuu perämädsel pühäpääväl peeti Võro liinan keriguplatsi pääl käsitüülaatu. Kuis läts’ ja määnest käsitüüd ostõtas, kõnõl’ üts kõrraldajist, Suurmanni Aino.

    Kas jäit timahavadsõ laaduga rahulõ?

    Jäi jah. Ilm oll’ illos, käsitüülise tundsõ hinnäst häste. Ku puulpäävä olõs laadu tennü, olõs laaduliidsi kimmäle inämb, selle et pühäpäävä hummogu omma pall’o inemise maal ja siblise pindre pääl. A mi pelksi tuud, et Urvastõl oll’ puulpäävä laat, niisama Kanepin ja Lahedal, Põlvan olli viil Põlva päävä ja...

    Mu jaos oll’ kõgõ põnõvamb seo laadu man, et üts ruutslanõ tull’ laatu. Timä tull’ siiä otsma inemiisi, kiä võinu käsitüüliisi Roodsin vällä opada, selle et roodsi käsitüüliisil ollõv järepidämine kaonu. Sõidimi timäga kõik pühäpäävä õdagupoolõ ja terve iispäävä Võromaa käsitüütegijit piten ümbre.

    A määnest kaupa laadu pääl kõgõ inämb küsüti ja ostõti?

    Esikeededü seebi omma väega hää, tuud taheti. Käsitüü poolõ päält lätsi latsi mütsü. Ka vaipu ostõti – aig om parhilla sääne, et rahvas lätt suvõs maalõ elämä, nuu vaiba viiäs vast maaelämiste.

    Kas käsitüüga saa är ellä?

    Ku uma äriplaan häste paika panda, sis om võimalik är ellä. A tuu piät olõma häste läbi mõtõld ja sis tulõ tuu perrä ka tetä. Ei või hinnäst mitmõ as’a tegemise vaihõl är jaka. A ei või tetä ka nii, et ütte asja mõistat ja sis tuud õnnõ tiitki, piät ka inemiisi tahtmiisiga rehkendämä.

    Kas käsitüü tegejit tulõ mano vai jääs veidembäs?

    Mõnõ ala inemise õks kaosõ är külh. Üts ehtetegejä, kiä kõgõ laatu piten käve, tedä inämb ei olõ ja nii olõki-i ehtit. Riitsaarõ Evar põimukuun plaan kõrralda üte hõpõehtide tegemise laagri, tuu om väega hää.

    Vüütegejit olõs vaia, rahvarõivavüü tegejit. Pähnä Raimond ja Elfriide tegevä, a säändsit kimmit tegejit rohkõmb olõki-i. Kiä tege, tege üte-kats, a nõudmist olõssi inämb.

    Küsse Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!