| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Puu-uurmisõ reisi kats kõrraldajat Padari Mari (takanpuul) ja Neemre Aita uurva Peri pargin suurt tammõpuud. | | | | |
Puu omma meist vanõmba ja eläse meid üle. Nä omma köüdüsses mitmõ põvkunna inemiisi vaihõl, tuuperäst mi puiõst luku piämi ja näid kumardami. Nii ilostõ mõist kõnõlda Neemre Aita Põlva maakunna keskkunnateenistüsest. Tä kõnõl’ huviliidsile Põlva maakunna muistidsist puiõst. Ja näüdäs’ puid ligembält kah, tuu jaos oll’ kõrraldõt bussireis puiõ mano.
Kolmapäävä hummok. Vihma sattõ ja näüdäs’ säänest muudu vällä, et perrä taa joht jää-i. Põlva kaubamaja takan uut’ puu-huviliidsi buss. Bussi pääle läts’ neli inemist, kats noist aokiränigu ja üts lats. Oll’ tunnõ, et tulõki-i taast reisist midägi vällä. A reisi kõrraldaja ütel’ Koidu aokiränigulõ telefonin, et naakõ tulõma õnnõ, kül Räpinäst rahvas tulõ.
Räpinäl tull’gi katõssa inemist mano. Seltskund oll’ tsillokõnõ külh, a tuuiist kõik suurõ huvilidsõ. Räpinä ümbre kaimi pedäjit, kadajit ja kivve. Keskkunnateenistüse inemise mõõdi puu ilosalõ üle, et olõs teedä, pall’o vahepääl puu mano om kasunu. Ja olli kasunu külh, selle et varrampa oll’ näid mõõdõtu kümne vai esiki paarikümne aasta iist.
Õkva puu-uurmisõ alostusõn jäi vihm perrä. Pia inämb es sata, ilm läts’ ilosas ja haingi kuivi poolõni är. A õks oll’ kõgõ mõistligumb läbi haina puiõ mano minnä pallidõ jalguga: ma es lää ja õdagus olli sandali hinnäst jala pääle joonistanu. Pruuni värviga.
Suur rutt oll’ kül takan, a õks jõuti egä puu man piätüs tetä. Kõnõldi ka juttõ, mitu juttu oll’ Roodsi kuningust. Ku juttõ uskma jäiä, sis om tuu Roodsi kunning pia kõik vana puu kasuma pandnu. Aituma, Roodsi kunning.
Sõitja tahtsõ nätä Urvastõ Tammõ-Lauri tammõ ja tuud pidi nä ka saama. Tii pääl pidimi kõrras kinni Erästvere mõtskunna lähkül ristipuiõ man. A Urvastõn es lasõ tamm hinnäst kavva aigu rahuligult kaia: mõni minot pääle meid, rahulikkõ puu-uurjit, tuudi sinnä bussitäüs Pärnumaa koolilatsi. Lärmi ja pilditegemist oll’ kõvva.
Bussireisi pääl arotõdi ka tuud, kuis ja ku pall’o piäsi säändsit vanno puid näütämä. Kas näide mano piäsi minemä tiiraa ja kas võsu pidänü ümbretsõõri är raot olõma. Midägi väega tarka vällä es pakuta, a tuu Urvastõ näüde tsipa hirmut’. Ku rahvast õks bussõ viisi puud kaema tuvvas, saa ei rahun olla ei puu ega nuu, kiä puu ümbre eläse.
Sõidu lõpp läts’ alostusõ muudu. Pikne mürist’ ja taivast naas’ vihma valama. Tuuperäst es nakka mi minemä Tilleoron Ristipedäjä mano, sinnä olõs pidänü tükk maad jalaga kõmpma. Suurõ vihmaga taha-s väega. A Kiuma külä pedäjile saimi bussiga ligi, kaimi nuu aknõst õks är.
Suuri ja vannu puiõga om sääne lugu, et osa omma keskkunnaammõtin teedä, a peris kõik ei olõ. Sama lugu om ristimõtsuga. A ku om puid ja mõtsu, midä pidänü inämb kaitsma ku harilikkõ, sis noist olõs hää teedä anda. Maakundõ keskkunnateenistüisile, nimä mõistva tuu tiidmisega midägi tarka pääle naada.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
