Nummõr' 57
Põimukuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana-ao päiv Vahtsõliinah
  •  
  • Mahhevorstõ piät viil uutma
  •  
  • Latsilõ näüdäti taloello ja luudust
  •  
  • Taivavahtja Krabil
  • Elo
     
  • Suvõülikuul' - oppus ja lust'
  • Märgotus
     
  • Tarkus, tarvilinõ vara?*
  •  
  • Kõo Ants: kõnõlõminõ tull' katõ päävägä tagasi!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Miss'o kandih piknikul
     
    27. hainakuu pääväl peivä 11 afaasiahaigõt (kõnõlõmisviaga inemise - UL) piknikku Miss'o kandih taloh, koh eläs üte haigõ 78-a kipõ jalaga imä, kiä pidä pinni, kassi ja 20 kanna.

    Piknikul kõnõldi ravitaimist. Mu jaos olli põnõva tedremarana ja põdrakanepi hää umadusõ. Teimi juttu tuustki, et elo om keeruline ja tulõvik tummõ.

    Oll' plaan' minnä ka Nopri talumeierit kaema, a aigu oll' veidü ja kaiõmi õnnõ talo laululavva ja ilosat spordiplatsi.

    Kodotii pääl kävemi ka Kündäl Ravva-Roberti tallo kaeman. Robert om Tal'nah, a viläpõllu roheti ja lumbivesi lainõt'. Kivimüürü oll' peris illos kaia. Tuust oll' kah'o, et pall'o pürämiid-elopuid oll' är kuionu nigu vana rebäse tõisi vaihõl.

    Külätii tolmassi väega ja olli treppe täüs, et raputasõ vai proteesi suust vällä! A kittä tulõ vahtsõt euro-asvalti: sõidat õkvalt nigu nahka müüdä! Ollimi nigu niuhti tagasi Võro liinah!

    Riitsaarõ Laine
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Viil Eesti jalajälgist*
     
    Kae ka 22. 06 UL «Eesti jalajälg Pihkvamaal»
     
    Om kynõld ynnõ ütest kotussõst Pihkvamaal - Kraasnast - kon oll' löüdäq eestläisi jalajälgi. Ummõtõgi oll' mõttõn tõsõlõ poolõ Pihkva liina minnäq, Peipsi taadõ, inne sõta pall'o eesti asunduisi. Olliq kooliq, raamadukogoq, käve eestikiilne aoleht' Edasi.

    Ümbre Katsõobõsõ mäe, midä kutsuti Kassi mäes, oll' 28 tallo - Solkino asundus. Oll' ka 4-klassilinõ kuul'. Maq esiq olõ sääl sündünüq 82 aastakka tagasi ja sääl koolin käünüq.

    Katõssa kilomeetrit Solkinost oll' Masnikova asundus, sääl oll' 7-klassilinõ kuul', kerik ja surnuaid. Sääl elli mu imäpuulnõ vanaesä Haavakatsi Jakob, Räpinä kandist peri.

    Mu tõnõ vanaesä Juura (Tsääro) Hendrik elli Tetjarka asundusõn, kost oll' 20 kilomeetrit Domkinohe, miä oll' jälq üts' suurõmb eestläisi asundus kooli, ker'ko ja surnuaiagaq. Ku ma 1935. a Domkino koolin 5. klassin käve, sys oll' ker'kost klubi tett, tuul aol nakas' pääle ka eestläisi kiudutaminõ ja häötämine. Muq esä oll' joba 1934. a är viidü ja tulõ-s inämb kunagi tagasi, kiäki es tulõq.

    Prõlla massa-i sinnäq kedägiq ots'ma minnäq. Solkinahe ei lääq üttegiq tiid ja sääl ei eläq üttegiq inemist. Kassi mäke näet vas't ynnõ koptõri päält. Kümme aastakka tagasi kuuli Masnikovan viimäne eestläne.

    Tsääro Elmar
    *Jutt om vahtsõn kiräviisin
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!

    Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!