Nummõr' 130
Piimäkuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sõmmõrpalon kolmiku!
  • Uudissõ
     
  • Külän Räpinä ja Põlva kandi suurõmbil puiõl
  •  
  • Jaik käve Toronton
  •  
  • Võromaa päiv Tal’nan
  • Elo
     
  • Koolilõpõtaja mitmõst Võromaa nukast
  •  
  • Lehekuu oll’ Võromaal laadukuu: peeti vanno ja vahtsit laatõ
  •  
  • Urbanus pästse vihma käest
  •  
  • Uibu pistü aia ja tugi ala säädi!
  • Märgotus
     
  • Keväjä ja «Mino Võromaa» tulõk tege rõõmu
  • Perämäne külg
     
     
    Sõmmõrpalon kolmiku!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Allasõ Aivo ja Ingriti perre sündü kolmiku Rando, Regiina ja Hardo. 
      
    2. lehekuu pääväl sündü Sõmmõrpalo inemiisi Allasõ Ingriti (32) ja Aivo (37) perre kolmiku – Regiina, Hardo ja Rando. Kolmiku sündü mi kandin viimäte 14 aastakka tagasi.

    «No uma väiku Opeli piämi nüüt maaha müümä ja vähämbält säitsme kotussõga massina ostma!» naardva Ingrit ja Aivo, kelle katõ latsõga perrest sai kõrraga viie latsõga pere.

    Ingrit ütles, et hiitü edimält peris är, ku tohtri kõgõpäält nõna ultrahelüaparaadi ekraani vaot’ ja sõs kolmikidõ tulõkist teedä and’. Ingrit om külh esi katsik ja timä vanaesä kah, a tä tiidse, et mitmiku pidi iks üle põlvõ olõma ja oll’ tävveste kimmäs, et timä näid ei saa.

    A Aivo ütel’, et «ei olõ hullu!» ja sõs mõtõl’ ka Ingrit, et ku jo pidi nii minemä, sõs las lätt. Omma jo tõsõki kolmikidõga toimõ tulnu. Õnnõs olli latsiuutmisõ aigu kõik proovi ja näütäjä kõrran, latsõ es sünnü ka väega varra – õnnõ puultõist kuud inne tähtaigu. Regiina kaalsõ 1734, Hardo 1880 ja kõgõ tsillemb oll’ Rando – 1470 grammi.

    Ingrit sai latsiga haigõmajast kodo minevä nädäli keskpaigan. Edimäne päiv oll’ koton külh paras šokk olnu: haigõmajan oll’ kõik käe-jala man olnu ja avitaja kah õkvalt võtta, koton võtt’ kolmõ latsõ süütmine-mähkmine edimält vii silmist vällä. A et latsõ saava rõnnapiimä pudõlist, sõs saa Aivo kah avita latsi süütä. Et piim tulõ vällä pumbada, sõs oll’ paras paanika, ku pikse aigu vuul är läts’ ja pia oll’ vaia rõnnapump tüüle panda. Õnnõs sai pere õigõl aol eelektri tagasi.

    Kas Aivol tull’ tüü man kolmõ latsõ puhul kolmõkõrdsõlt vällä tetä? «No iks 30 varvast leota!» jääs Leoki saekaatri tüüline napisõnalidsõs.

    Kolmiku magasõ parhilla üten sängün. Kolmikidõ kärro perrel olõ-i: tuu mass väega pall’o, 19 000 kruuni. Seo nätäl piässi küllä tulõma mähkmefirma inemise ja kinkmä kolmikile kuurmatävve ehk sõs üte aasta jao mähkmit. Latsi rõividõga murõt olõ-i: sõbra ja tutva omma väega hulga ummi latsi väikus jäänü rõivit kinknü.

    Pere vanõmba latsõ – Hanna-Britt (9) ja Alex (5) – hoitva väikeisi velli ja sõsard väega. Ku kavvas tulõ viie latsõga koton olla, ei mõista Ingrit viil üteldä, a plaan om iks tulõvigun tüühü minnä. Hää om tuu, et latsiaid om pia kodo küle all.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Võromaa latsõ Võromaalõ tagasi!
     
    Parhilla om kuulõ lõpõtamise aig. Lõpõtaja piät olõma vällä märknü, midä edesi tetä, kohe opma minnä ja midä tetä pääle opmisõ lõppu. Ega tuu vällämärkmine niisama lihtsä ei olõki: kuulõ om hulga, oppi tahtjit viil inämb, nii et om väega rassõ midägi kimmäst ette plaani.

    A ku säändside plaanõ tegemise man võtta tsihis, et pääle korgõmba kooli lõppu Võromaalõ tagasi tulla, sis lätt tuu plaani tegemine kerembäs. Ja elo om noil lihtsämb, kiä jo noorõmbast pääst uma kimmä elo ja tüükotussõ pääle märkvä.

    Mul om paar sõpra, kiä omma lännü pääle ülikuuli põâa poolõ elämä ja tüüle. Nimä kõnõlõsõ säänest juttu, et tahtnu tagasi Võromaalõ tulla. A säändsel, 35-aastadsõlt Võromaalõ tagasi tulõgil omma uma hädä. Hää tüükotus om muial. Pere om tegünü, latsõ käävä koolin vai latsiaian muial. Võromaalõ tagasi tulõk om hulga rassõmb, ku olõs tuu olnu näütüses mõni aastak pääle suurõ kooli lõppu.

    A tuud, et latsõ tagasi tulnu, piät näile kodo ja kuul sisse kasvatama. Aastit omma Võromaa latsõvanõmba opanu umisõ latsilõ hoobis tuud, et pruuvkõ muialõ, suurõmbalõ kotussõlõ elämä ja tüüle saia, sis saa elo keremb. A tuu om olnu võlss arvaminõ. Võromaal sündünü ja kasunu latsõ jaos om kõgõ parõmb kotus õks Võromaa, võrokõnõ esi tund Võromaad kõgõ parõmbahe ja mõist tedä hoita.

    Võro maavanõmb Tuliku Ülo oll’ uman kõnnõn parõmbilõ koolilõpõtajilõ ütelnü, et Võromaa uut näid tagasi. Kuigi maavanõmb om ammõdimiis ja piätki niimuudu kõnõlõma, oll’ tuu väega õigõ jutt. Latsõvanõmba ja koolilatsõ esiki piäsi tuu pääle nakkama joba inne kuulõ lõpõtamist mõtlõma.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!