Nummõr' 129
Lehekuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mino Võromaal oll’ juubõl
  • Uudissõ
     
  • Räpinäl kõnõldi ummist asjust
  •  
  • Peetäs Vahtra Jaani 125. sünnü-aastapäivä
  •  
  • Eesti jämmüselt tõne tamm tetti võsust puhtas
  • Elo
     
  • Sõajumala omma väläh!
  •  
  • Võro pensionääre pääväkeskus om umas võet
  • Märgotus
     
  • Mõtsa rao õigõl aol!
  •  
  • Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
  • Nõsõs/Vaos
    Aholämmi
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Väikeisi kiili oppamisõst*
     
    Riigikiilt opis koolin egä lats, a kuis tetäq nii, et lats ka uma väiku imäkeele selges saanuq? Kuis kõrraldaq koolin ja latsiaian uma keele oppamist? Kuis latsilõ uma keele opminõ põnõvas tetäq? Kuis nõstaq latsõvanõmbidõ huvvi uma keele vasta? Kuis opadaq vällä umakeelitsit oppajit? Naid ja mitmit tõisi väikeisi kiili oppamisõ küsümüisi arotõdi minevä nädäli vana ummamuudu keele ja kultuuriga Põâa-Hollandi provindsi Friisimaa pääliinan Ljouwertin.

    Kõgõ parõmbahe tunnus ollõv läbi mõtõld ja üles ehitet friisi keele oppamisõ kõrd, midä tuudi tõisilõ hääs näüdüsses. Friisi keele oppamisõ lugu om lühkühe sääne: 1806. aastagal keeleti Hollandin «talopoigõ murragu» oppaminõ ärq; 1950. aastil naati friisi kiilt jälki oppama ja 1980 naati tuud Friisimaa koolõn ammõtligult nõudma. 1990.aastil naati Friisimaal tegemä kolmõkeelitsit kuulõ. Algklassõn om sääl kats oppamiskiilt: poolin tunnõn friisi ja poolin hollandi kiil. Kolmõkeeline oppus nakkas põhikooli jaon, kon oppamisõ keeleq ommaq: 40 protsenti friisi, 40 hollandi ja 20 protsenti inglüse kiil.

    Ku oll’ ütesä aastakka niimuudu opat, tetti kõrralik uurminõ. Tulõmusõq olliq säändseq: inglüse keele mõistminõ läts’ parõmbas, friisi kiil läts’ mitu kõrda parõmbas ja hollandi kiil jäi õkvalt sama hääs, ku noin koolõn, kon opatas õnnõ hollandi keelen. Nii saias kolmõkeelitsen koolin üte keele asõmal kõrraligult selges kolm ja ütski kiil kannahta-i tõisi peräst.

    Siist mõtõq: kas es võinuq ka Võromaal ollaq mõni kuul, kon üts osa oppamist käü eesti keelen, tõõnõ osa võro keelen ja kolmas osa mõnõn võõrkeelen? Nigu friisi katsõq näütäs, olõ-i kaotaq midägi, a võitaq olnuq väega pall’o.

    Friisimaal käve Jüvä Sullõv

    *kiräviis kirotaja tahtmisõ perrä.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!