Nummõr' 129
Lehekuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mino Võromaal oll’ juubõl
  • Uudissõ
     
  • Räpinäl kõnõldi ummist asjust
  •  
  • Peetäs Vahtra Jaani 125. sünnü-aastapäivä
  •  
  • Eesti jämmüselt tõne tamm tetti võsust puhtas
  • Elo
     
  • Sõajumala omma väläh!
  •  
  • Võro pensionääre pääväkeskus om umas võet
  • Märgotus
     
  • Mõtsa rao õigõl aol!
  •  
  • Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
  • Nõsõs/Vaos
    Aholämmi
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
      
     
    Barkalaja Anzori kõnõl’ kultuurijuttu ka minevä neläpäävä Räpinäl konvõrendsil «Uman koton ummist asjust». 
      
    Tarto ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä direktri Barkalaja Anzori (39) pidä väega tähtsäs väikeisi umakultuurõ. Eesti kultuuri man hindas tä aoluulidsin maakundõn vällä kujonõnuid kultuurõ, noidõ man om timä meelest väke ja süvvüst. Anzori om ka tuud miilt, et kultuurist kõnõlõmisõst olõ-i määnestki api, tulõ inämb tetä.

    A ummõhtõgi om ka kultuuri tegemise man tähtsä selges mõtõlda, määnest asja om õigõ tetä. Tuuperäst kõnõlõmi Anzoriga täämbä kultuurist ja õnnõ kultuurist.

    Miä om kultuur?

    Kultuur om inemise puult vällämõtõld asi: tuuga saa võrrõlda esi kogokundõ arvosaamiisi maailmast ja tuud, kuis näile miildüs olla ja hinnäst üllen pitä. Ku kõnõlõmi eloviiekultuurõst, kon saias perrätulõjit ja hoitas hinnäst elon, sis 200–300 hingega kogokunnan piäsi kultuur üle põlvkundõ püsümä.

    A om ka nn parasiitkultuurõ, kiä eläse tõisi arvõlt. Näütüses liina subkultuuri – tsiklimehe vai punkari, diskokultuur. Ku ma Tarton viil tudõng olli, sis mullõ väega miildü Narva mnt 27 ühikakultuur, olli sääl esi osalinõ. Sääl oll’ hää kaia, kuis põlvkunna vaeldusõ.

    Kultuur, kinä kunsti avitasõ inemise muudu ellä. Ilo pand su ilosampa hummogu üles nõsõma ja inemiisiga ilosampa kõnõlõma. Muido olõs kipõhit hindätapmiisi ja koolnus juumiisi pall’o inämb, ku elon ei olõsi midägi elämiseväärilist.

    Määne om täämbädse Eesti kultuuri sais?

    Eesti kultuur om küländ pall’o kunstlinõ. Tuu luudi 19. aastagasaal, ku baltisaksa kogokund es võta maarahva iistsaisjit inämb hindä sisse. Nii pall’o naksiva nõudma koolitust ja opõva är saksa keele, tahtsõva är saksas minnä. Baltisaksa kogokund tundsõ, et tuu om ohtlik ja naas’ hindäst kavvõmbalõ kukkama.

    Tull’ terve jago koolitõtuid maarahva hulgast, kiä saksas es saa, a talorahvas jäiä es taha – tsuvvakultuur ja laudahais es miildü. Aig oll’ kah hää, Euroopan oll’ samal aol kimmäs rahvusriike mõtõ, kodanlus nõssi ja Eesti tekk’ kah perrä. Naksi tulõma edimädse luulõtusõ, puhkpilliorkõstri ja laulupido, kõik käve jo Saksamaa iinkujo perrä.

    Mi jaos tähtsä ja hää om tuu, et eesti kultuur oll’ mõtõld üte maa-ala kokkoliitmises. Halv om tuu, et parhillaki om inemiisi, kiä taad ütist pruuvva tõisi ja väikumbidõ arvõlt edendä. Ma kutsu tuud Suur-Eesti šovinismis. Et ikk om valla, ku kõnõldas vinnestämisest vai ameerigaligu sissetükmisest, a samal aol hindäst vähämbile tetäs liiga.

    Määndse nuu vähämbä omma?
    Aoluulidsil maakundõl vällä kujonõnu: võrokõsõ, mulgi, saarlasõ, hiidlasõ, järvalasõ... No järvalaisi olõki-i inämb piaaigu olõman.

    Kultuuriakadeemiän püvväti nuuri umakultuuri nägemä opada. Kuis tuu om lännü?

    Väega häste. 2000. aastal naksimi pääle ja saimi vanõmba põlvkunna rahvaluulõtiidläisi käest vasta nõnna tuu iist, et õks rahvakultuur om tuu, midä tulõ edendä. Kuigi tuu rahvakultuuri all mõtõldas väega kitsalt 19. aastagasaa lõpu talopojakultuuri, tuudsamma, mink vasta Nuur-Eesti ja muu seltskund võidõl’.

    Parhillatsõs aos om jõudnu peräle arvosaaminõ, et tuusama umakultuur või olla egäl väikul rühmäl, om tä sis võro umakultuur vai Villändi kultuuriakadeemiä umakultuur, hambatohtridõ vai puhkpilliorkõstri umakultuur. Inämbüste omma naa umakultuuri kultuuriruumin läbi poimunu, selle et üts inemine kand mitund hindätiidmist. Hambaarst või olla puhkpilliorkõstrin – vii ütest keskkunnast tõistõ väärtüisi edesi ja tegünes midägi vahtsõt. Kultuuri rikkus tulõgi väikumbist umakultuurõst, kiä umavaihõl kõik aig läbi käävä ja omma elojõvvulidsõ. Ja midä inämb liike sääl om, tuud kimmämb om kultuur.

    Huulmalda tuust, et eesti kultuuri om proomit ütenäolidses tetä, om tuu alosmatõrjaal olnu elojõvvulinõ. Siiämaani olõmi väikumb rahvas, kinkal om uma riik ja umakeeline korgõmb koolitus, kimmäs umakeeline mõtlõminõ ja tippkunst. Mu meelest tuu om alosmatõrjaali peräst: naasama võro, saarõ, seto ja viru.

    Kas kultuuriakadeemiän opitas umakultuuri sisulidsõlt?

    Mi tuust väega pall’o ei kõnõlõ. Ku oppat õnnõ as’ast kõnõlõma, sis tegemise mano ei jõvvaki. Mi kimmäs külg omgi tuu, et inemiisi opatas asju tegemä. Tuu om nigu inemiisi tohtõrdamisõga kah: miä om hädälidsel kassu haigusõ ettelugõmisõst, tuud tulõ ravvi. Sammamuudu om kultuurin: timä üle ei või nii pall’o targuta, a tulõ tetä.

    Kas Sul om olnu perämädsel aol häädmiilt mõnõst noorõst kultuuritegejäst?

    Ilvesse Aapo (om nuur tegeligult viil), Chalice näütüses, Ro:toro, Vägilased, Metsatöll, Tubina Taago. Nimä omma tegejä tuu nuka päält, kon om võetu perimüst ja viidü täämbädsehe päivä, tuu om etnofuturistlik lähenemine. Seo päält and väikeisi kultuurõ tetä suurõs, selle et naidõ seen om tuu süä, tuu sise-asi, midä om võimalik ilma konservis tegemäldä vai häötämäldä täämbädsehe keskkunda tuvva. Tuu tege seo väega tehnoloogilidsõ ilma elämise väärilidsembäs.

    Küsse ja võro kiilde pand’ Rahmani Jan
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!