Nummõr' 129
Lehekuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mino Võromaal oll’ juubõl
  • Uudissõ
     
  • Räpinäl kõnõldi ummist asjust
  •  
  • Peetäs Vahtra Jaani 125. sünnü-aastapäivä
  •  
  • Eesti jämmüselt tõne tamm tetti võsust puhtas
  • Elo
     
  • Sõajumala omma väläh!
  •  
  • Võro pensionääre pääväkeskus om umas võet
  • Märgotus
     
  • Mõtsa rao õigõl aol!
  •  
  • Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
  • Nõsõs/Vaos
    Aholämmi
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Mõtsa rao õigõl aol!
     
    Ku massusäädüst muudõtas, naatas inämb huuldusragomist tegemä, midä om väega vaia
     
    Palo Agu, Võro mõtsaülemb
     
    Näi paari nädäli iist, et õkvalt mi mõtskunna piiri pääl rago üts umanik mõtsa. Lätsi mano ja küsse, et mille tä säändsel aol rago? Meil riigimõtsan om eski ragomisrahu jo.

    Miis ütel’ tuu pääle, et rago uma tarõ jaos palkõ. Arvada, et tuud tarrõ joht kavvas olõ-i: vanarahvas ragi iks tarõpalkõ talvõl radokuun ja vana kuuga!

    Mõtsa tulõ rako, a iks õigõl aol. Riigimõtsan omma as’a paika pantu – taa olõ-i määnegi säädüs ja sunni-i üttegi mõtsaülembät taa perrä tegemä –, a om sääne papõr nigu riigimõtsa hää mõtsamajandamisõ tava. Päält 15. mahlakuu päivä (15.04) mi nii kats kuud inämb ei rao ja massinidõga matõrjaali kokko ei viä.

    Peris täpse kuupääväga saa-i ragomisrahhu siski paika panda. Ku tsirgu tulõva, mailill (sinilill) ja haragalill (ülane) häitsese ja tii kah är lagonõsõ, et mõtsan inämb rasõhidõ massinidõga liiku ei saa, sis tulõ iks tüü saisma panda. Muidoki, laoplatsõ pääl om hulga matõrjaali ja toda veetäs är tõnõkõrd jaanipääväni.

    Seod talvõ piaaigu es olõki ja plaanin olnu ragomisõtüüd oll’ peris rassõ är tetä. Meil omma jo kah lepingu puutüüstüisiga. Ku nä palki ei saa, sis tüküse saisma jäämä ja puutüüstüisin tüütäs jäl hulga uma külä inemiisi. Eestin kokko 30–40 tuhat inemist.

    Tuuperäst, ku väega suur hädä käen, nakkami sis vai hainakuun ragoma. Sis om pesätegemisaig läbi.

    Läbisaaminõ vinläsega om no väega viletsäs lännü. Säältpuult arvada nuu puukraani kinni käänetäs. Sis lätt mi tüüstüisil peris rassõs. Soomõ tselluloosi- ja paprõtüüstüs om kah Vinne puu pääle üles säet. Nüüt om kuulda, et vinläne ei taha sinnä kah inämb puud saata vai ku saat, pand väega suurõ tolli pääle.

    Soomõ vällävidämisest üle poolõ om puuga köüdedü: tselluloos, papõr, saematõrjal jne. Suumlasõ omma hädän ja tuuperäst om jo ka hindu nõstõt. Sadaman pidi paprõpuu jo 900 kruuni masma, pia palgi hinda.

    Ku ma olõsi erämõtsaumanik ja hirmsahe rahha vaia, sis es olnugi muud, ku saag kangli ala, ei avida siin tsirgurahu egä midägi, ja ragoma. Suurõmb jago mõtsaumanigõst muidoki nii ei tii ja ega rahahädä kah nii suur ei olõ. Ja sügüses ei sata neo hinna kah kohegi.

    Egä mõtsa nii veidü kah olõ-i, nigu mõnõ arvasõ. Eks tedä muidoki om vahepääl ka är puustit, a viimädse paari aasta joosul olõ-i ma inämb nännü, et mõtsa olõs puustit. Mõtsal omma kimmä umanigu: eräumanik, firma, riik. A noid puustmisõ jälgi and viil mitu aastat likvidiiri – minevä tõsõpäävä istutimi Haanimaal üte puustit langi pääle mõtsa.

    Olõ vannu kaartõ päält kaenu, et edimädse Eesti Vabariigi aigu oll’ mõtsa veidü, 20 protsenti maast. Ku Haani kaardi pääle kaia, sis mõtsa tan piaaigu es olõki. A ku ollimi minevä nädäli Haanin mõtsa istutaman ja ümbretsõõri kaimi, sis egält puult kai meile mõts vasta.

    Parhilla om mõtsamaad üle 50 protsendi. Tan seen om muidoki säändsit maatükke, midä saa-i mõtsas nimetä. Haanimiis ütles jo lepä kotsilõ kah võsu. (Lepp om muidoki tennämist väärt puu: või aastan hektäril üle kümne tihumeetri mano kassu. Et palajat kivvi meil inämb kavvas ei jakku, läävä neo pajustigu ja lepistigu kah hinda).

    Pall’o sis rako võisi: kõnõldas 12 miljonist tihust aastan ja 1999.–2000. aastal üle 12 miljoni Eestimaal kõrra ka är raoti. Tuu oll’ sääne aig, kos kõik mõtsaumanigu saiva kõrraga uma mõtsa kätte ja hinna olli kah hää.

    Täämbä üle 5–6 miljoni tihumeetri ei raota. Tuu 12 miljonni om teoreetiline nummõr: hulk mõtsa kasus soiõ pääl ja kõkkõ, mis aastan mano kasus, nigunii rako ei saa. Miljon tihumeetrit võisi vast inämb rako ja tuud sis huuldusragomiisi arvõlt. Tuu puu lätt katlamaiu kütmises ja vahel harva paprõpuus. Palgimõtsa pall’ond rohkõmb rako ei saa.

    Parhilla oodõtas, et massusäädüst muudõtas. Sõs nakkasõ erämõtsaumanigu vast inämb huuldusragomist tegemä. Tuud om tegeligult väega vaia tetä. Ku ma sõida läbi erämõtsu, sis piät ütlemä, et mõts rüük kirvõ perrä. Õigõ umanik, kes umma mõtsa ei puusti, tennü sis huuldusragomist mõnõ tuhandõ iist aastan. Mõts kasus mano ja midägi hullu ei juhtu.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!