Nummõr' 129
Lehekuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mino Võromaal oll’ juubõl
  • Uudissõ
     
  • Räpinäl kõnõldi ummist asjust
  •  
  • Peetäs Vahtra Jaani 125. sünnü-aastapäivä
  •  
  • Eesti jämmüselt tõne tamm tetti võsust puhtas
  • Elo
     
  • Sõajumala omma väläh!
  •  
  • Võro pensionääre pääväkeskus om umas võet
  • Märgotus
     
  • Mõtsa rao õigõl aol!
  •  
  • Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
  • Nõsõs/Vaos
    Aholämmi
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Sõajumala omma väläh!
     
    Ilvesse Aapo
          
     
     
     
    Haubits om väkev riist, taaga saa laskõ 23 kilomeetri taadõ ja esiki üle Munamäe. Sõamiis ründäs, täl om kipõ. Sõajummal kuulutas pistulreporteri koolnus: «Saite praegu surma, raisk!» 
          
    Uma Lehe pistulreporter tsusas’ uma nõna sõavälä pääle, koh tälle katõ minodiga ots pääle tetti. Edesi pidi tä sõaväeoppust kaema «postuumsõlt».

    Inemise omma vast jo nännü, et perämädsel aol om Lõuna-Eestih väega pall’o sõamassinit liikmah. Peläku-i, seo olõ-i võro vai seto «separatistõ» uhjamisõs, õnnõ vabariigi kaitsõjõu ommava mi kandih jälki ummi suurõmbit manöövrit kõrraldamah.

    Mõtsa ja nurmõ omma Põlva takast piaaigu Tarto liinani sõamängõ ala võedu ja tuu 25. lehekuu pääväl lõppõva tingeltangeli nimi om Kevadtorm.

    Uma Lehe sõaväeh mittekäünü pistulreporter sõidutõdi tuud piud ja paud kaema ja mul tulõ kõrraga üles tunnista, et ma sai «sõavälä pääl» edimädse katõ minodi joosul «hukka».

    Sõidimi staabimassinaga varitsusõ pääle, a hindäl es olõ õigõt märki autonõna pääl, ja tull’gi mõtsast üts muadsõ nõnaga sõajummal (kae pilti) vällä ja kärät’: «Mehed, te saite praegu surma, raisk!»

    Tulõ vällä, et edesist juuskmist, pasmist ja paugutamist kai ma jo «postuumsõlt», a tuu oll’gi hää – koolnu inemisega saa-i jo inämb midägi halva juhtu. Pauku tetäs tah õks kõvva, mis tuust, et paukpadrunidõga.

    Mõtsun ollõv kats ja puul tuhat tävveh mundrih inemist lajah ja seo egäkeväjäne oppus om aotiinjile niiüldä küpsuseksämis vai lõpokirändis.

    Tsurril paistu hää miil ollõv, et näid kasarmist, rividrillist ja koolipingest vällä «peris» sõtta lasti. Üts Saarõmaa nuurmiis ütel’ väega vahvastõ: «Juba peale jöule hakkasin ootama!»

    Väega lihtsä naa mängu õks olõ-i, «vaindlast» tegevä jo ammõdi poolõst skautpataljoni soldani ja «diversantõ» om esiki Lätimaalt tuud – mine tiiä, määndsit kavaluisi säändse mehe kõrralda mõistva.

    Edimäne kõrd om oppus nii suur, et Tapalt om üteh tuud esiki kaitsõväe vahtsõ haubidsa. Na ommava säändse riista, minka saa 23 kilomeetri taadõ ja kasvai üle Munamäe laskõ, a ku sõamoonaga veidükese säädi, saa esiki päält 30 kildi taadõ suraka är panda. Tuu tähendäs, et ku mul olõsi sääne «kodomassin» ja Põlva nakkas Räpinäga hänkmä, sõs ma saasi uma tarõ mant näil veidükese «murro niitä».

    Egäl juhol peläku-i, ku mõtsast püssega mehe vällä juuskva vai ku pauku kuulõt, uma soldani tegevä eksämmi. Ja lehvütäge sõamassinidõlõ, naidõ pääl ommava hää poisi.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!