|
| | Mahhevorstõ piät viil uutma | | Otepää lihatüüstüs AS Edgar plaan' joba mitu kuud tervüslikke ja kihvtivapu mahhevorstõ tegemä naada, a tulõ vällä, et tuu lähä-i sukugi nii hõlpsalõ.
«Asi ei olõ nii lihtsä, ku paistus,» kõnõlõs AS Edgari päälik Niidi Maie. «Ku as'aga alostimi, tull' õkvalt terve müür' probleeme.»
Niidi Maie tiiä-i viil kimmäle, kas mahhevorstil tohes olla kunst'kest ja kas tohes vorstitegemisel pruuki näütüses tavalist poodist ostõtut pipard. «Uurimi tuudki, kas mahhevorsti sisse tohes panda fosfaatõ, midä om keeduvorstõ tegemisel joba 20-30 aastat pruugitu,» seletäs tä. «Ku tohe-i, nõsõs õkvalt vorsti umahind ja sis om pellätä, et kiäki jõvva-i mahhevorsti osta.»
«Mahhelihast tettü vorstin või olla kooni viis' protsenti mitte-mahhe kraami, sis saa seo viil tävveligu mahhetuutõ märgi,» tiid Põdramäe talo peremiis' Rätsepä Aare Vahtsõ-Saalussõst, kiä om TÜ Eesti Maheliha juhatusõ liigõ. «Ku mitte-mahhe kraami om vorsti seen inämb, tulõ tuu etiketi pääl är nimmada.»
«Egäl juhul teemi mahevorstõ jaos erälde retsepti, tuu tulõ lihtsämb,» ütles Niidi Maie. «Meile tuudi mahhepull' ja teimi joba proovipartii vorstõ. Tuud piät külh ütlemä, et neo vorsti olli maitsva ja tervüsligu.»
Tuudsamma kinnütäs ka Rätsepä Aare ja ütles, et mahhevorsti om müüd joba laatõ ja turgõ pääl, a prõlla olõ-i Eestin viil üttegi lihatüüstüst, kiä olõssi saanu mahevorsti tegemises ammõtligu loa. «Arkel om vaia viil tsipakõnõ paprõmajandust tävvendä, Saarõmaa Lihatüüstüsel om litsents' kooni lihatükeldämiseni,» seletäs tä.
Rätsepä Aare luut väega, et lihatüüstüisil lubatas iks piä mahhevorstõ tegemä naada. «Tuu luutusõga mi õnnõ elämigi!» märk' 14 mahheeläjä pidäjä.
Harju Ülle |
|
|
| Kae, miä ütel´!
Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!
Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)
| |
| |
|
|