Nummõr' 129
Lehekuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mino Võromaal oll’ juubõl
  • Uudissõ
     
  • Räpinäl kõnõldi ummist asjust
  •  
  • Peetäs Vahtra Jaani 125. sünnü-aastapäivä
  •  
  • Eesti jämmüselt tõne tamm tetti võsust puhtas
  • Elo
     
  • Sõajumala omma väläh!
  •  
  • Võro pensionääre pääväkeskus om umas võet
  • Märgotus
     
  • Mõtsa rao õigõl aol!
  •  
  • Barkalaja Anzori: umakultuur või olla egäl väikul rühmäl!
  • Nõsõs/Vaos
    Aholämmi
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Mino Võromaal oll’ juubõl
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
          
     
     
     
    «Mino Võromaa» 20. juubõlis tett tort süüdi ütitselt är. «Mino Võromaa» kogomikku omma 20 aasta joosul kokko säädnü Hollo Aimi, Nele Reimann-Truija, Leoski Arvi, Fastrõ Mariko (pildi pääl), päält näide viil Kasesalu Evi, Jüvä Sullõv, Silmä Anu ja Laube Kadri. Pidolõ olli tulnu nii parõmba kirotaja ku näide juhendaja. 
          
    Minevä riidi, 18. lehekuu pääväl peeti Võrol Kandlõ kultuurimajan koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» 20. juubõlipito. «Mino Võromaa» võistlusõlõ saadõti timahava 193 tüüd.

    «Piaaigu 200 tüüd – tuu om 50 tüüd inämb ku minevaasta,» om rahul «Mino Võromaa» võistlusõ üts kõrraldaja ja raamadu kokkopandja Laube Kadri. «Tüü olli timahava nii hää, et poolilõ latsilõ olõsi tahtnu avvuhinna anda.»

    Ku minevä kõrd saadi juttõ 18 kooli, sõs seo kõrd 20 kooli latsõ. Vahtsõ kirotaja olli Kanepi gümnaasiumist, Rosma Johannese koolist, Lepistü koolist ja Tarto Veeriku koolist.

    «Väega hää tüü tulli Ruusmäe koolist,» ütles Laube Kadri ja löüd, et abis oll’ kimmähe ka hää oppaja:Oro Leili. Eräle kitt Laube Kadri ka Põlva ütisgümnaasiumi 1. klassi: tuu klassi latsõ kirodi oppaja Rebase Hedvi abiga hulga vanaimä hällülaulõ. Katõlõ laululõ tekk’ laulja Tauli Anu viie ja laulsõ noid kogomigu näütämisel ja avvuhindu kättejagamisõl. Hulga häid uman keelen kirotajit om ka Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin, kedä juhõndas oppaja Linnamäe Helena.

    Minkast latsõ kiroti: kõgõ inämb juttõ oll’ teemäl «Kodokotus ja inemise». Üte huvitavamba jutu umakandi inemisist kirot’ Kõivu Hip Kanepi lähkült Lajavangult.
    Võistlusõ kõrraldaja saiva ka vahtsit tiidmiisi tuust, kuis Võromaa koton pühhi ja tähtpäivi peetäs – tuu teemä oll’ pop.

    Mõtlõma pand’ kimmähe ka Ruusmäe kooli 9. klassi poisi Raudsepingu Rauli murrõlinõ jutt. Kirotaja murõtas tuu peräst, miä saa timä koolist – kas mi olõmi seo kooli viimädse lõpõtaja? küsüs tä.

    Ku suurõmba latsõ kiroti inämb umakandi inemiisist, sõs vähämbide siän oll’ lemmikteemä «Kelles ma taha saia». Saadõti ka peris hirmsit tondijuttõ ja esimuudu koomiksit. Neli koomiksit om pant ka «Mino Võromaa 20» kogomikku.

    «Häste läts’,» oll’ rõõmsa Lepistü kooli 4. klassi poiss Niilusõ Rauno, kelle jutt sai uman vannusõrühmän tõsõ kotussõ. «Võro keele tunnin miildüs tälle väega kõnõlda, arvsi, et tä võinu kirota kah,» ütel’ Rauno imä, kooli võro keele oppaja Niilusõ Kaire. Rauno lupa ka edespite kimmähe võistlusõst ossa võtta.

    Et timahavanõ kogomik om juubõli-kogomik, 20., sõs om seo kats kõrda paksõmb. Raamadu tõsõst, Nele Reimann-Truija puult kokko pantust jaost saa lukõ, kuis lätt parhilla noil, kiä omma olnu tuu 20 aasta joosul parõmba «Mino Võromaa» võistlusõlõ kirotaja. Kokkosäädjäl oll’ umajago vaiva näid üles löüdä: tull’ otsi vällämaalt, naistõrahva omma nimme vahetanu jne. Kirotasõ näütüses Allasõ Anti, Allasõ Tiia, Kesoneni Helena, Kärgenbergi Helina ja tõõsõ.
     
    Võistlusõ «Mino Võromaa 20» kõgõ parõmba kirotaja 
      
    1.–3. klass
    1. kotus – Haki Kevin Põlva ütisgümnaasiumi 1. kl «Vanaimä hällülaul»
    2. kotus – Kangru Gren Haani-Ruusmäe põhikooli 2. kl «Talvõpilt»
    3. kotus – Sariku Tomm Haani-Ruusmäe põhikooli 2. kl «Kelgu koirus»

    4.–6. klass
    1. kotus – Variksaarõ Maarja Haani-Ruusmäe põhikooli 5. kl haiku iist
    2. kotus – Niilusõ Rauno Lepistü põhikooli 4. kl «Esä tahtsõ lindajas ja imä «bresnevis»»
    3. kotus – Kaaristo Ardi Pikäkannu kooli 5. kl «Tulõssi tagasi»

    7.–9. klass
    1. kotus – Kalkuni Henn-Hillar Haani-Ruusmäe põhikooli 9. kl »Kuis ma puuki tei»
    2. kotus – Koogi Kadri Haani-Ruusmäe põhikooli 9. kl «Kelles ma taha saia»
    3. kotus – Rahuoja Rivo Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 7. kl «Lam-mas, Heino ja Matilda»

    10.-12. klass
    1. kotus – Rebase Maike-Liis Põlva ütisgümnaasiumi 10. kl «Inemi-se mu kõrval»
    2. kotus – Viskari Jaanus Verska gümnaasiumi 10. kl «Mu vanaesä»
    3. kotus – Kõivu Hip Kanepi gümnaasiumi 10. kl «Lajavangu inemise»

    Päält naidõ anti egän vannusõrühmän vällä hulga eriavvuhindu ja Contra and’ uma preemiä kõgõ inämb miildünü kirätöiele.

     
    Mis sa arvat? 
     
     
    JUHTKIRI
     
    Tõsitsist asjust saa kõnõlda naaruga
     
    Minevä neläpäävä kõnõldi Räpinäl kultuurikonvõrentsil hulga tõsist juttu. Mitu ettekannõt pututi võrokõisi, näide hindätiidmist ja tuud, kuis umma ei mõistõta kõrraligult vällä näüdädä, mõnikõrd ka häbendedäs.

    Tuu om sääne jutt, midä om inne kah kõnõld ja midä piätki kõnõlõma, a mulle mõiu kõgõ inämb Mulgimaa mehe Tauli Antsu jutt täämbäidsist pulmakombist. Ma arva, et pall’odõlõ kullõjilõ viil.

    Toropilli-Antsu jutt oll’ nall’a täüs. Tä kõnõl’, kuis tä alost’ umma ärri, toropilli tallo. Inemisele, kiä olõ-i turismi ja äriga kokko puttunu, om sääne algus rassõ. Nal’akit juhtumiisi oll’ Antsul kah, tä kõnõl’ noist uman ilosan mulgi keelen nii, et kõgõl saalil naarust silmä likõ.

    Jutu lätsi kõrrast nal’akambas, nika, ku Ants jõudsõ uma jutuga sinnä, määndse omma täämbädse päävä pulmakombõ. Tä kõnõl’, kuis pulman mängitäs nal’amängõ, aetas banaan ütest püksiseerest sisse ja tõõsõst vällä. Ja äkki lõpõt’ Antsu jutt naaru: tä tulõt’ miilde, et pulma omma üts tähtsämb asi inemise elon, a noid ei mõistõta inämb kuigi pitä. Ei olõ sääl midägi, miä elos aos miilde jäänü. Naarupisarist kullõjidõ silmin saiva ikupisara.

    Antsu jutu mõtõ oll’ tuu, et püsüvät ja miildejäävät tulõ otsi vannust kombist. Kultuuritüütäjile pandsõ tä süäme pääle: ärke laskõ är unõhta tuud vanna, miä aastasatu om rahval olnu.

    Tõsitsist asjust kõnõlõmisõga omgi nii, et ku näid kõnõlda läbi nal’a, mõosõ nimä hoobis inämb. Niimuudu soovitagi ma kõigilõ, kinkal tõsitsit asju süäme pääl, noist kõnõldõn otsi nal’akat puult. Vingmist ja näpuga näütämist om mi ümbre niigi küländ. Massa-i pelädä ka tuud, et tõsitsõmb osa nal’a taadõ är kaos. Kao-i, hoobis hulga selgembäs saa.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!