Nummõr' 128
Lehekuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiränigu käve Võrol
  • Uudissõ
     
  • Suurõtii-muusõum näütäs tii-märke
  •  
  • Keväjälaada tulõkil
  •  
  • Viis põlvkunda – andkõ hindäst teedä!
  •  
  • Luudusõ-viktoriin koolilatsilõ
  •  
  • Setodõl vahtsõnõ Peko Helü
  • Elo
     
  • Kohvilavvan Ansipi ämmäga
  •  
  • Latsõ joonisti ja loi Haanimaa legendi
  • Märgotus
     
  • Kõosaarõ Kersti: elo om tennü inemise säändses, nigu nä omma
  •  
  • Keväjäne luudusõjutt
  • Ilma-asi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kõosaarõ Kersti: elo om tennü inemise säändses, nigu nä omma
      
     
    Kõosaarõ Kersti opp liinapää ammõtin egä päiv midägi vahtsõt. 
      
    Vahtsõnõ Võro liinapää Kõosaarõ Kersti (44) mõist inemiisiga häste toimõ tulla – om tä jo psühholoogis opnu –, a liinamaiu lämmistämisest, uulitsidõ ehitämisest ja muust säändsest arvosaamisõs tulõ täl viil pall’o oppi. A katõ korgõmba haridusõga Kersti om tsihikimmäs: kotost om tä üten võtnu oppusõ, et ku midägi jo tegemä nakkat, tulõ tuu är tetä.

    Kost ti peri olõti?

    Vahtsõliinast. Mul omma tah häste pikä juurõ – käümi kalmistul vanaimä vanaimä-vanaesä platsi kõrrah pidämäh. Mul oll’ häste kimmäs kodo: meid sõsara ja velega hoiti häste, a kõrd oll’ kah kõva.

    Käve Vahtsõliina koolih. Edesi lätsi pedahtõ eesti kiilt ja kirändüst opma. Keele aoluu tunnõh lask’ Hindi Mati kõgõ mul üldä, kuis om mikandi keeleh õigõ: kiäki es mõista jo mi «hõkk»-hellü vällä üteldä.

    Minno saadõti Võrro, katõssa aastakka olli suukoolih (Võrusoo PK – UL) eesti keele ja kirändüse oppaja. Tuu oll’ põnnõv aig: väikene kuul, kõik tundsõ kõiki, pall’o tuuaigsõ opilasõ omma parhilla mu hää sõbra.

    Tah löüdse, et koolih om häste pall’o lahki perrit: kedä kasvat’ õnnõ imä, kattõ poissi õnnõ esä... Tahtsõ kuigi säändsit perrit avita ja lätsi ülikuuli psühholoogiat opma. A tuu oll’ nii akadeemiline haridus, et tuuga es julgu joht inemise kallalõ minnä.

    Sis opsõ üte aasta professionaalsõ psühholoogia eräkoolih. Samal aol lätsi Võro liinavalitsustõ latsikaitsõ pääle tüühü. Palk oll’ 2000 kruuni miinus massu ja üür, koolih oll’ aastamass 9900 kruuni.

    Elli aasta aigu nii 500 krooniga kuuh. Olõ-õs rahha kohvi ostmisõs: ku sõbra tulli küllä, tei hainatsäid. Esi küläh es käü: ku latsõ olli pereh, pidi jo kosti viimä, a rahha es olõ... Hädäh inemise elo sai häste tutvas!

    Latsikaitsõtüü oll’ algusõn šokk: näi, määndside hätiga perre eläse. Määndsit jälehüisi tetäs, minkast ei kõnõlda: perrevägivald, viinaviga. Kõgõ jõhkramb lugu oll’ üte imäga, kelle kolm last elli turvakotoh. Tahtsõ naid häid latsi saata SOS-latsiküllä, mis om mu meelest kõgõ parõmb latsikodo. Oll’ vaia, et latsõvanõmb kirotasi paprõlõ ala, et tä om tuuga nõuh. Imä tull’ puroh pääga ja ütel’: annat mullõ 90 kruuni, sõs kiroda! Ma otsõ rahakoti vällä ja anni tälle 90 kruuni. Ku tä är läts’, joud’ mullõ peräle, et olli ostnu kolm last, 30 kruuni tükk!

    Küsse ütskõrd tuu imä käest, et määne om timä elo kõgõ suurõmb hirm olnu. Sõs tä kõnõl’, et sai koolih märküse, esä võtt’ tä tuu iist kinni, köüt’ kabla jalgu ümbre ja lask’ pää iih kaivo. Mitu kõrda. Sõs ma sai arvu, et neo inemise olõ-i loomu poolõst halva, a elo om tennü nä sändses, nigu nä omma.

    Mille eläti Võrol, a mitte näütüses Tal’nan vai Norran?

    Ku minno edimält kolmõs aastas Võrolõ saadõti, sõs oll’ mul tunnõ, et siih ei toimu midägi. Käve ja vingsõ, et ma ei jää siiä! A sõs sai arvu, et egäl puul võit ellä. Mul om tah häste pall’o häid sõpru ja juurõ omma kah mullõ tähtsä. Taha, et võro inemiisil lähäsi häste.

    Mille tahtsõti Võro liinapääs saia? Tuu kotussõ pääl olõja omma jo kõgõ rahva käest õnnõ tsaka saanu?

    Ku eräkund tuud mullõ pakk’, sõs ma ai kõgõpäält kõvastõ vasta. A sõs mõtli, et seo om võimalus ello viil ütte muudu tundma oppi.

    Sotsiaalvalda tunnõti, a kuis viimajandusõ, uulitsidõ remontmisõga toimõ tulõti?

    Ma kullõ uma ala as’atundjit. Mul om häid oppajit: Võro Soojusõ juhiga olõmi läbi käünü lämmätrassõ ja tä kõnõlõs, midä tetä, et toro püsünü võimaligult kavva ja et tah ei juhtusi õnnõtuisi, mille om hakkõpuu õliküttest parõmb jne. Sama om ehitüse-asjoga, prügüprobleemega. Opi egä päiv!

    Kas ti ei pelgä, et mõni kasuahnõ inemine või ti kogõnõmalda olõkit kur’astõ pruuki ja teil nii-üldä naha üle kõrvu tõmmada?

    Olõ tuuga rehkendänü. Ma proovi kaia mitmõsugumaidsi saisukotussit ja uuri, kas asi om liinalõ tähtsä. Näütüses kas lupa inemisel tetä uma kodo sinnä, kohe tulõ tüüstüsala.

    Kuis sotsiaal-ala inemise ilmakaeminõ reformieräkunna ilmakaemisõga kokko passis?

    Reformieräkund lätt kõrrast rohkõmb sotsiaalsõs. Tugõ kasvai tuud, et tervüseviaga inemiisile saanu inämb tüüd pakku. Näütüses saava vaimuviaga inemise parhilla Võrol hääkõrratüüd tetä. A niisama raha lakjajagamist mi eräkund tõtõst õigõs ei piä.

    Kas tuu om hää, et Võrol võeti muinsuskaitsõalla kuumbalõ?

    Et mi inemise saanu peräkõrd uma maja kõrda, ma arva, et tuud oll’ vaia.

    Kas tuu park, midä kivipargis kutsutas, om ti meelest illos?

    Mullõ miildüs taa väega. Iks pargi muudu, noorõ kogonõsõ tah pall’o ja saa tetä kesk liina egäsugutsit ettevõtmiisi.

    Kas Katariina allee vahtsõndaminõ om õigõ tego?

    Tuud saa tetä häste. Sinnä saa istuta jo suuri, katsa meetri korguisi puid.

    Midä arvati plaanist tetä Kreutzwaldi koolist mammutgümnaasium?

    Võrolõ om vaia puhast gümnaasiummi. Ku saanu tetä Kreutzwaldi koolist üte õigõ Lõunahummogu-Eesti eliitkooli, olõsi tuu väega hää.

    Kas kasiino tulõ kah taha lähküle?

    Mõista-i viil üldä. Ma esi olõ tuu vasta.

    Mis om Võro liina umaperä?

    Võrol Tamula veereh tulõ Eestih edimäst kõrda rahvusvaihõlinõ liivakujjõ sümpoosion: ehitedäs viis suurt monumentaalsõt skulptuuri.

    Määne om võrolasõ esihindäs olõmisõ märk: võro kiil, a peris kõik taad ei kõnõlõ. Häste selgele om vällä tulnu, et võrokõisil om väega ummamuudu nal’asuun. Võrokõsõ ei pelgä esihindä üle nall’a tetä ja omma tuu man muheda. Tõsõ ilgusõ inämb tõisi üle.

    Pere?

    Olõ ütsik inemine. Olõ tegelnü pall’o uma sõsara latsiga.

    Unistus, midä tahasi är tetä?

    Iks teievõrgu kõrdategemine. Ku keväjä tuul puhk, omma silmä ja suu liiva täüs. Tamula viir tulõs kah kõrda tetä.

    A hindä jaos?

    Tahasi saia säändses vanainemises, kiä tiid, mis om eloh kõgõ tähtsämb. Ma parhilla ei tiiä viil tuud, a tiiä, et tuu om midägi väikeist ja lihtsät.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!