Nummõr' 128
Lehekuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiränigu käve Võrol
  • Uudissõ
     
  • Suurõtii-muusõum näütäs tii-märke
  •  
  • Keväjälaada tulõkil
  •  
  • Viis põlvkunda – andkõ hindäst teedä!
  •  
  • Luudusõ-viktoriin koolilatsilõ
  •  
  • Setodõl vahtsõnõ Peko Helü
  • Elo
     
  • Kohvilavvan Ansipi ämmäga
  •  
  • Latsõ joonisti ja loi Haanimaa legendi
  • Märgotus
     
  • Kõosaarõ Kersti: elo om tennü inemise säändses, nigu nä omma
  •  
  • Keväjäne luudusõjutt
  • Ilma-asi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kohvilavvan Ansipi ämmäga
     
    Valpri Liina
      
     
    Reiali Vaike om süämeas’as võtnu uma kodokülä Meegomäe aoluu uurmisõ 
      
    Inne imädepäivä om Uma Leht innembi üles otsnu mõnõ tunnõdu mehe imä, et juttu aia. Seokõrd teemi tsipa tõistmuudu: jutukaaslasõs om ämm. Võrun kohvikun trehvämi Reiali Vaikega (76), pääministri Ansipi Andrusõ ämmäga.

    Meegomäelt peri Vaikele omma timä väümehe – pääministri ja noorõmba tütre koolioppajast miis – nigu uma latsõ. Näidega om täl väega hää läbisaaminõ. Egäl juhul nuu nal’a, midä õks väümiihist ja ämmist visatas, näide perre kotsilõ ei käü.

    Pääministrist Ansipi Andrusõst ja Tartu kommertsgümnaasiumi aoluuoppajast Kannu Mardist om Vaikel õnnõ häid sõnnu kõnõlda. Mardi kotsilõ nimmas tä uhkusõga, et aasta oppaja avvunimme iks niisama ei anta.

    «Andrus om olnu tüükässiga, abivalmis ja häätahtlik poiss. Ku tä Meegomäele tulõ, sis võtt iks mõnõ tüü käsile. Tä om esi kah maapoiss – Ilmatsalust, Tartu lähkült,» kõnõlõs Vaike vanõmba tütre Anu mehest pikembält. «Ma hinda inemiisi, kiä tüüst luku pidävä. Andrus mõist kõkkõ tetä: kirvõkuvvast vai sannalavva. Õnnõ et no ei olõ täl pall’ond aigu.»

    Uma tõsõ ammõdiao alostusõots om pääministril olnu keerulinõ ja rassõ. Mi jutuajaminõ Vaikega oll’ tuu päävä lõuna aigu, ku üüse olli nuurikamba pääliinan lahknu, laamõndanu ja puutõ puustnu. Ja sinnä mano rööge pääministri kotsilõ ähvärdüisi ja süüspandmiisi.

    «Külänaabri Meegomäelt ütli mullõ, et nä omma Andrusõga ütel meelel ja tugõva tedä. Säändse jutu pääle läts’ süä lämmäs!» ütles Vaike. Sõski om täl õks hirm seen – väümehe elo ja tervüse peräst.

    Sünnü poolõst võrokõnõ

    Ku Vaike väega väiku oll’, elli näide pere Võru gümnaasiumi majan. Vaike esä Lukatsi Eduard oll’ tuunsaman koolin luudusluu oppaja ja edimält ka majandusjuhataja.

    1933. aastal ostsõ esä pangalainuga Meegomäele väiku talukotusõ. Pere elli suvõl maal ja talvõl liinan. Vaike lõpõt’ 1949. aastal hõpõmedäliga Võru gümnaasiumi ja oppõ edesi Tartu ülikooli põllumajandustiidüskunnan, illatsõmban EPA-n.

    Vaike om välläopnu agronuum ja tennü 51 aastat tüüd põllumajandusõ hääs: Läänemaal, Harjumaal, kõgõ kavvõmb Tartun. Tä oll’ abielun uma koolivele,Tartu põllumajandusvalitsusõ juhataja Reiali Arvoga, kinka ütenkuun sai jaetus tüürõõmõ ja -murrit. Miis kuuli kõgõst 46-aastadsõlt.

    «Võru keskkooli mi linnu kokkutulõkil om kooliveli Pedäjä Karla iks imehtänü, mille mul olõ-i ette näüdädä määnestki korgõt tiitlit – ei kandidaadikraati ega avvunimme. Ma olõ ütelnü, et mu kandidaadikraat omma mu kats tütärd. Ku esä kuuli, oll’ vanõmb, Anu, ülikoolin kolmandal kursusõl, noorõmb, Mari, kümneaastanõ. Ma andsõ avvusõna: olkõ kutaht rassõ, a uma latsõ ma koolida är,» kõnõlõs Vaike.

    Ansipi Anu om Tartun naisiarst, Kannu Mari proviisor Tartu ülikooli rohopoodin. Midä omma tütre imä käest opnu? Vaike märgotas, et või-olla järekimmüst, tüükust ja truudust.

    «Mul om viis latsõlast – kõik tütärlatsõ!» ütles Vaike uhkõlõ. Ansipide perren om kolm tütärd: vanõmb, Reet, om hambatohtri ja perreinemine, keskmäne, Tiina, Tal’nan aokiränik ja kõgo noorõmb, Liisa, lõpõtas seo kevväi Tartun Miina Härma gümnaasiumin 3. klassi.

    Reet sündü sis, ku Anu ja Andrus viil ülikoolin käve. Tuukõrd elli nä Vaikega üten. «Ma mõtli, et ega no üüse rahhu ei saa. A nä tulli esi ilosalõ toimõ,» om Vaike rahul.

    Kandudõ perren om kats koolitütrikku: Mall lätt Treffneri gümnaasiumi 12. klassi ja Mai Karlova gümnaasiumi 7. klassi.

    Reiali Vaike või rõõmu tunda ka nelända põlvõ üle: Anu tütre Reeda perren kasusõ tütär ja poig. «Perrätulõjidõ rian om iks miishing kah olõman – Ernst saa sügüse katõaastadsõs!» naarahtas vanavanaimä Vaike.

    Esäkoton Meegomäel

    Nigu maratonisõitjast väümehele Andrusõlõ, om suusasport ka Reiali Vaikele noorõn iän süämelähküne olnu. Keskkoolin sai tä mitmit kõrdu suusatamisõn Eesti koolinuuri meistris.

    Ka ülikoolin valisi tä põllumajandusosakunna tuuperäst, et sääl sai opmisõ man parõmbalõ sporti tetä. «Päält tuu oll’ elu esätalun mu väega luudusõga ütte köütnü. Es kujuda ellu ette ilma tuulõ käen lainõtava viläpõllulda,» kõnõlõs Vaike.

    Meegomäe kotu om tä kõik aig kallis pidänü ja tan käünü. Päält imä surma, viimädse paarkümmend aastakka, om tä esäkodu pidämä jäänü. A päält Ansipi pääministris saamist om tä hulga aost timä perren abis.

    Viimädse aasta om Reiali Vaike võtnu süämeas’as Meegomäe külä aoluu uurmisõ. Uuri om küländ – Meegomäest omma edimädse sõnumi 1638. aastagast, Liivimaa hindamisõ raamatun. Säält lugi Vaike, et edimält tekk’ tühäle maalõ uma kodu Raudsepä-nimeline miis. Tuu oll’ pillimehe Raudsepä Augusti vaaresä. Uma külä lugusid võisi Vaike pikält pajata.

    Ilosat imädepäivä Vaikele ja kõigilõ tõisilõ immile!

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!