| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Tsiberin püsüs kiil kavvõmb ku Ameerigan |
Ligembil päivil tulõ Kanadast ummi edevanõmbidõ maad kaema Bob Kingsep, siist joba 1899. aastal vällä rännänü Kängsepä Hendriku ja Emilie pojapoig. Ei eesti ega võro kiilt timä ei mõista ja tuu om Ameerigamaa elokõrraldusõ man tävveste harilik asi.
Tä vanaesä oll’ külh inne ärminekit Nuustaku kuulmeistre ja võtt’ ka Kanadan iist Medicine Oru Eesti Seltsi tegemist, a kuigimuudu tull’ iks vällä nii, et Hendriku poja, kiä 1981. aastal Eestin kävve, es saa eesti keelest kuigi häste arvu. Võro keelest oll’ näil lihtsämb arvu saia, tuu oll’ jo lõppudõ lõpus latsõpõlvõ kodonõ kiil’ olnu.
Hendriku tütär Emma, kiä oll’ abielun eestläsega, mõistsõ tuukõrd ainukõsõna üte Eestin kasunu latsõga (tähendäs mukka) juttu aia. A kolmandan põlvõn ei olõ ilma eräle opmalda inämb määnestki mõistmist luuta.
Õkva samal aol Tsiberile vällä rännänü võrokõsõ ja seto omma umma kiilt hoitnu mõnõ põlvkunna rohkõmb. Kingsepä Bobiga üte vana naasõ kõnõlasõ seto kiilt viil peris häste, nigu võisõ kuulda Päävälehe Moskva kirätsura Piirsalu Jaanussõ blogi manu käüväst videost.
A ka Tsiberin om vinnekeelidse ütiskunna, kooli ja teleka mõju perämädsel aol väega vägeväs lännü ja seto kiilt kõnõlavit latsi inämb ei olõ.
Võromaal om 1899. aastast juhtunu tuu, et võrokeelitsest rahvast om saanu vai saaman rääkmise pääle harinu rahvas. 1920. aastil üteldi tuud muutust käüvät väega virka, mitte rohkõmb ku kuvvõ algkooliaastaga.
Tegelikult om aigu lännü pisu kavvõmb, õkva nigu Tsiberin. Kodomaa võrokõisi võro kiilgi tulõtas väega miilde Tsiberi võrokõisi kiilt: kõkkõ, midä uma sõnaga üldä ei mõistõta, üteldäs riigikeele sõnnuga. Mi hoiami umast keelest kinni perämädse hõngatusõni. Mille? A vast iks tuuperäst, et tiiämi:ku mi inämb ei kõnõla, ei kõnõla maailman mitte kiäki.
Kingsepä Bob es saa edimält arvu, et sugulasõ võtva tedä vasta tä vana-vanaesä Horma Oti talun. Et tallu ei olõki vahepääl är müüdü.
Mi siin jälleki ei saa arvu, kuis ülepää olõssi võimalik müvvä tallu, kon imä om uutnu NKVD küüdimiihi ja lelläpoig pagõnu näide iist küünü taadõ pedästikku. Ameeriga muudu elämine – sääl kon tüü, sääl ka kodu – olõ-i meile viil peris häste arvu saia asi.
Lääne ütiskund luut tuu pääle, et ku ei olõki inämb edevanõmbidõ kiilt ja kotust, sõs tiidmise iks omma, kirja pantu ja ümbre pantava, olõ õnnõ hää ja nakka huvvi tundma. A ku omma alalõ kiil ja kotus, om rikkus iks perädü suur.
Saarõ Evar
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
