Nummõr' 127
Mahlakuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Poiskõsõ olli Adsoni-võistlusõ parõmba
  • Uudissõ
     
  • Võro liina kõgõ suurõmba kooli mano tahetas kasiino tetä
  •  
  • Nädälivahetusõl peeti Mooste mõisan 8. eesti rahvamuusiga- tüütlüisi festivali.
  •  
  • Tetäs raamat Võromaa süükest
  •  
  • uud4
  • Elo
     
  • Hüvvä reisi, bussijuht Jüri!
  •  
  • Räpinäl saa oppi mitmõsugumast käsitüüd
  • Märgotus
     
  • Jänese Laine: kultuurilist rikkust om Eestin umajago!
  •  
  • Norramaal kveene man
  • Esimuudu
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Norramaal kveene man
     
    Kveeni kiilt naatas oppama ka kveeni latsiaian käüvide latsi vanõmbilõ
      
     
    Tubina Tuuli, Võro instituudi projektijuht 
     
    13. ja 14. seo kuu pääväl oll’ Põh’a-Norramaal Altan edimäne konvõrents kveeni keelenõvvokogo tegemises. Tuu kõrrald’ Kveeni instituut, miä om väega Võro instituudi muudu, õnnõ et näide uma om mi umast pall’o noorõmb.

    Kveeni instituut tetti 2005. aastagal, perän tuud, ku kveeni kiil sama aastaga algusõn hindäette keeles tunnistõdi.

    Kveeni kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä om kõnõlnu kveeni rahvas, kiä tulli Põh’a-Norra Soomõst ja Põh’a-Roodsist ni säi hinnäst sääl põh’apolaarala pääle elämä.

    Edimädse teedüsse kveene kotsilõ omma peri jo 9. aastagasaast. Põratsõs om kveeni keele kõnõlõjit veitüs jäänü ja ku midägi tuu keele alalõhoitmisõs ette ei võeda, või taa kiil kolmõkümne aastaga peräst vällä koolnu olla.

    Et toda är hoita, tettigi Kveeni instituut, mille tüüs om nigu Võro instituudilgi uma keele ja kultuuri hoitminõ ja edesiviimine.

    Kveene põhimurõ põra om tuu, et näil olõ-i kiräkiilt. A kiräkiil om väega tarvilinõ üte keele alalõhoitmisõ ja päälekasuvilõ põlvilõ edesiandmisõ jaos.

    Tuuperäst omgi Kveeni instituudi ütes kõgõ tähtsämbäs edimädses ülesandõs kveeni kiräkeele luuminõ.

    Tuu jaos om plaanin luvva keelenõvvokogo, kiä nakkas tuu as’aga tüüle.

    Et arota ligembält üte kiräkeele luumisõ man ettetulõvit häti ja küsümüisi, kõrraldõdigi konvõrents, kon kõnõldi keeleplaniirmisest, soomõ keelekommisjoni tegemiisist, kveeni keele põratsõst saisust ja võimaligust tulõvigust.

    Ma käve kõnõlõman võro kiräkeele luumisõst.

    Kveeni saisva põra pall’odõ samasugutsidõ küsümüisi iin nigu mi umbõs kümme aastakka tagasi.

    Näide suurõmbas murrõs kiräkeele luumisõ man om põra tuu, kas valli kiräkeele põh’as määnegi kimmäs murrõ, ja ku, sõs määne, vai panda kiräkiil mitmõst murdõst kokko.

    Õnnõ üte murdõ valimisõ kotsilõ om pall’o kveene arvanu, et tuu olõ-i hää, selle et tõisi murdit kõnõlõva kveeni tunnõsi, et näid om kõrvalõ jäetü.

    Kuigi suur osa kveenest umast keelest inämb suurõmbat ei piä, nakkasõ nä sõski veitkese pääd nõstma, ku kõnõldas üte vai tõõsõ murdõ vällävalimisõst.

    Kuna rahvas kveeni keelest põra pall’o ei piä, tulõ naada mõtlõma tuu pääle, kuis uma keele väärtüst kveene siän nõsta. Inämbüs noist, kiä täämbädsel pääväl kveeni kiilt kõnõlõsõ, omma vanõmba inemise. Tuu jaos, et ka noorõmba uma keele vasta huvvi nakkasi tundma, om vaia midägi tetä.

    Suurõmba projekti, miä omma seenimaani kveeni keele alalõhoitmisõs ja just nuuri siän huvi herätämises alostõdu, omma köüdedü keele oppamisõga.

    2006. aastagast om kveeni kiilt võimalik oppi Tromsø ülikoolin ja seo aasta sügüse loodõtas vallalõ tetä edimäne latsiaid, kos oppaja kõnõlõsõ latsiga kveeni keelen.

    Kveeni kiilt naatas oppama ka kveeni latsiaian käüvide latsi vanõmbilõ.

    Nigu nätä, ei olõ mi ainukõsõ, kiä murõhtasõ uma väiku keele ja kultuuri tulõvigu peräst. Kõgõ rohkõmb olõnõs üte keele ja kultuuri alalõpüsümine rahvast hindäst.

    Tuuperäst om tähtsä, et kohaligu inemise kõgõga üten tulõssi ja et nä saanu uma keele ja kultuuri väärtüsest arvu ja pidänü tuud avvu seen.

    Egätahes tasus meil tulõvigun ka kveene tegemiisil silm pääl hoita: või-olla lövvämi mi sääl pall’o asju, millest oppust võtta.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!