Nummõr' 127 Mahlakuu 24. päiv 2007 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Poiskõsõ olli Adsoni-võistlusõ parõmba Uudissõ   Võro liina kõgõ suurõmba kooli mano tahetas kasiino tetä   Nädälivahetusõl peeti Mooste mõisan 8. eesti rahvamuusiga- tüütlüisi festivali.   Tetäs raamat Võromaa süükest   uud4 Elo   Hüvvä reisi, bussijuht Jüri!   Räpinäl saa oppi mitmõsugumast käsitüüd Märgotus   Jänese Laine: kultuurilist rikkust om Eestin umajago!   Norramaal kveene man Esimuudu Kirä Perämäne külg     Räpinäl saa oppi mitmõsugumast käsitüüd   Rahmani Jan info@umaleht.ee             Koolipoisi Arbma Mairon (kural) ja Juhansoni Johannes puutüüd tegemän.   Naidõ puppõga tetäs pupitiatrit.           Räpinä kandi tüüldä inemiisil om hää kotus, kos saa tüütegemist har’ota ja tiidmiisi mano saia – Räpinä vabaharidusõ ühendüse ala korjunu seldsi kõrraldasõ Sillapää lossin erisugumadsõ käsitüü oppuisi nii vanõmbilõ ku noorõmbilõ. «Inemise, kiä tulõva opma, omma pikäaolidsõ tüüldäinemise, kavva aigu kotoh olnu, aasta vai kavvõmb,» kõnõlõs juhendaja Naruski Astrid-Marina vahtsõst oppusõst, mille abiga pruuv tüühõivõammõt inemiisi jäl tüüd tegemä härgütä. Parhilla om tüühõivõammõt saatnu tüüd har’otama jo tõsõ pundi inemiisi, kiä saava tuud tetä kolm kuud. «Näil om kaonu harinõminõ tüüd tetä ja uskminõ hindähe om väikumbas jäänü,» seletäs Narusk. «Edimält, ku nä siiä tulõva ja nägevä eelmidse grupi töid, arvatas õks, et oi, ma ei mõista nii ilostõ tetä! A tuu omgi mi plaan, et opada midägi selges.» Tä ütles, et tüüldä inemiisile opatas egäsugumast käsitüüd. Tetäs siidi-, klaasi- ja portsõlanimaali, lapitehnikat, makrameed, ehtit, karpõ, moodun om viltmine. «Üts asi, miä väega miildü, oll’ pakutrükk,» kõnõlõs Naruski Astrid-Marina. «Tuu käü niimuudu, et rahvusligõst kirjust võetas vällä väiku motiiv. Sõs võetas puupakk, liimitäs kummist mustri pääle ja trükütäs tekstiilivärviga linadsõ rõiva pääle. Triigitäs viil üle, et kinni jäänü.» Tüühar’otaja käävä opma kolmõ kuu joosul egä tüüpäävä kuus tunni. Grupin om viis-kuus inemist – ku näid om inämb, ei jõvva oppaja kõigiga tegeldä. Algusõn käüdäs tutvust tegemä, a kõik ei jää pidämä. «Mi seletämi ka näile, et ei olõ mõtõt niisama kotust kinni panda, käümä piät õks nuu, kinkalõ miildüs,» kõnõlõs Narusk. «Ku tüü lätt parõmbas ja ilosambas, sis tulõ tuu tahtminõ ja huvi häste vällä.» Eelmidse grupiga oll’ timä sõnno perrä niimuudu, et mitte es tahava lakja minnä: «Ku kuunkäümise aig otsa sai, sis kõik ütlivä, et mi ei lää är, nakkami siin käsitüükuan niisama käümä.» Opman käävä naistõrahva, selle et juhendaja omma säändse, kiä mõistva õnnõ naisi töid. Mehe ei olõ naisi käsitüüst huvitõdu. Juhendajat om rassõ saia «Olõs hää, ku mi saasi kostki juhendaja, kiä mõistasi vanna müüblit säädmä opada vai midägi säänest, tuud omma meesterahva ka küsünüvä, a mi ei olõ löüdnü juhendajat,» kahjatsõs Naruski Astrid-Marina. «Keväjä tahami tetä katõ nädäli kaupa haljastustöid. Siin omma surnuaia, miä tahtva kõrda tegemist, sinnä võtami meesterahvit kah kimmähe punti. Räpinä vallaga om väega hää kuuhtüü ja tüü-tugiisikidega, kiä saatva inemiisi.» Ka latsõ käävä Sillapää lossi käsitüütsõõri. Kooni vahtsõ aastani oll’ üts rühm, a joulukuuh läts’ tuu rühm ülearvo suurõs: tull’ 22 last ja sis tetti kats rühmä, suurõmba käävä käsitüüd tegemä riidi ja vähämbä latsõ (jo latsiaialatsist pääle) neläpäävä. Latsõ tei hää meelega tsirkõlõ pesäkastõ Naruski Astrid-Marina sõnnu perrä tahtva latsõ küländ ruttu tüü tulõmit nätä, ei läpe nii pall’o uuta, ku suurõ inemise. Latsiga joonistõdas, tetäs klaasi- ja siidimaali, voolitas, tetäs postkaartõ ja kaalaehtit. Poiskõisil om uma puutüütsõõr, sääl tetäs puust asju. Seo keväjä olli väega moodun tsirkõ pesäkasti. Oppuisilõ tetäs ka reklaami, a Räpinä om väiku kotus, suust suuhtõ om kõgõ parõmb reklaam. Latsi oppusõ mass vald kinni, a latsõ käest võetas kah sümboolnõ kümme kruuni, tuu nigu kohustas inämb. Mis sa arvat?   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!