| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Hüvvä reisi, bussijuht Jüri! | | | | Valpri Liina |
| | | | | | Bussijuht Jüriöö Jüri Võro bussijaaman inne liini pääle minekit. | | | | |
Eelä oll’ jüripäiv, kõigi Jüride päiv. Täämbä tulõ juttu mehest, kink nimen om koguni topõlt-Jüri.
Jüriöö Jüri (40) om Sebe bussijuht, bussiruuli käändnü kokko üle kümne aasta. Koolin om tä käünü Leevakul ja Põltsamaal. Säält, Põltsamaa kutsõkoolist, sai ka autujuhi paprõ.
Jüri käest küsse kõgõpäält timä ummamuudu nime kotsilõ. Tull’ vällä, et priinimi om umal aol eestistet, innemb oll’ Jürgenson. Jo Jüri vanaesä kandsõ Jüriöö nimme. Taa nimega inemiisi eläs hulga Lõuna-Eestin – Jüri suguvõsa om küländ suur. Teedä om ka üts pere Tal’nan.
Edenimi Jüri oll’gi tälle priinime perrä pant. Jüril om ka katsiksõsar Urve, kiä om Räpinä lähkün raamadupidäjä. Urve ja Jüri olli suurõ latsiperre noorõmba. Kokko kasvi perren kuus last – poiskõsõ ja ütsainus sõsarakõnõ.
Küsü, kas nime vasta om innembi kah huvvi tunnõtu. «Tõõsõlõpoolõlõ Maikenile, kiä om Põlvan perekunnasaisu-ammõtnik, om üteldü külh Jürioja, külh Jürisoo. Timä om sis vasta ütelnü, et ei olõ oja ega soo, a om hoobis ülestõus!» kõnõlõs Jüri.
Kunagi innembi, ku tä Tartun haigõmajan oll’, kirot’ tuu, kiä rõivit hoita võtt’, nime: Jüri Öö. «Poisi naari peräst, et sa olõt meil üü-Jüri!» tege taa mälehtüs Jürile viil takkaperrä nall’a.
Maikeni ja Jüri pere eläs Puskarun, perren kasus kats poiga, Jürgen-Johannes (12) ja René-Kristjan (8). Poja opisõ Põlva ütisgümnaasiumin, 5. ja 1. klassin. «Opminõ lätt näil häste. Koolin opva ka võru kiilt, suurõmba poisi luulõtus om eski är trükit,» kõnõlõs esä.
Bussijuhil pikä päävä
Tuu hummok, ku mi Jüriga timä bussin juttu aimi, oll’ tä õkva koolitsõõrõ päält tulnu:toonu koolilatsi Kosõlt ja Kasaritsast liina koolitunni, vahtsõ vooriga veenü opja Parkseppä ja Väimälähe. Väiku piätüs ja edesi läts’ sõit Räpinä pääle, edesi viil Krabi-Antsla. Päiv tagasi sõidut’ tä rahvast Varstu ja Võru vahet, tekk’ Varstu kaudu tsõõri Mõnistõdõ ja Antsladõ.
Bussijuhi tüüpäävä omma pikä ja vastutus suur. Noorõ bussijuhi ammõdi pääle ei tüküki. Uman ammõdin näge Jüriöö Jüri egäsugutsit inemiisi. Tälle miildüs, et om kimmäs graafik, mink perrä tüü säet. Paarimehe Piiri Madisõga and kokko leppü, ku midägi vaihõlõ tulõ.
Sõitjidõga om Jüri rahul. Ka koolilatsõ omma viisaga, eski prahti ei jätä bussi. Muidoki tulõ ette egäsugumaidsi asju: unõhtõdas asju bussi pääle, mõni miis unõhtas esihindägi.
Mõni tulõ ka vällä nõsta
Ütskõrd, ku Jüri Põlva liini sõitsõ, tahtsõ üts pur’on miis kodo Himmastõlõ sõita. Bussijuht soovit’ täl Põlva liinaliini bussi pääle minnä: ku mõnõ tsiiru sõitki ülearvu, kodo saa ütskõrd nigunii. A miis kobisi iks Jüri bussi pääle. Jupi ao peräst kuulsõ sohvõr sälä takast norinat. Õkva timä kabiini takan, kardina var’on, magasi tuusama Himmastõ külämiis.
«Buss oll’ Jaanimõisan, kost Himmastõlõ pia katskümmend kilomeetrit. Õnnõs oll’ suvinõ aig ja kell es olõ kah pall’o. Ütli, et nakka astma. Ku kodo jõvvat, olõt kainõ,» tulõt’ Jüri ütte bussiseiklust miilde.
Bussisohvri meele tegevägi tõnõkõrd kipõs pur’on inemise. Jüri ütel’, et om mõnõ pidänü ka bussist vällä nõstma, ku hää sõna inämb ei olõ avitanu.
Pikkä juttu es olõ aigu aia. Hall buss, roolin topõlt-nimega Jüri, sõit’ piätüste ja võtt’ pääle mõnõ sõitja. Tii Räpinä poolõ võisõ pääle naada. Hüvvä reisi!
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
